Viikinginaise kullatud pronkssõlg räägib 10. sajandi rahvasterändamisest

Foto on illustreeriv

FOTO: SCANPIX

Viikingiajastul, millalagi 10. sajandil leidis praeguses Taanis Jüütimaal Randersis aset naise matus ja talle pandi hauda kaasa kallihinnaline kullatud pronkssõlg.

Arheoloogide sõnul on see kuuesentimeetrise diameetriga sõlg otsene viide tollasele rahvasterändamisele ja võib-olla kaubavahtusele, edastab Yle.

See sõlg aga ei ole viikingite tehtud ega ka sellele kultuurile omane, pikem on selles keltide või piktide motiive.

Hauda ja selles olnut uuris Taani mainekas arheoloog Ernst Stidsing, kelle sõnul ei ole ta Taanist varem sellist ehet leidnud. Ta konsulteeris sõle päritolu teada saamiseks Briti ja Saksa kolleegidega, kellele saatis sõlest fotod.

«Inglaste teatel on see kindlasti kuskilt Briti saartelt. Üks arvas, et see on Iirimaalt, teine aga, et Lõuna-Šotimaalt,» selgitas Taani arheoloog Stidsing.

Kõik sõlega tutvunud arheoloogid on veendunud, et selle puhul oli tegemist religioosse esemega ning see võidi röövida.

«See on pärit pühapaigast, kuid mitte kristlikust, vaid paganlikust. Selliste ehetega ei kaubeldud,» lisas taanlane.

Ekspertide hinnangul valmis see sõlg millalgi 800. aastate paiku ehk märgatavalt varem kui viikinginaine Randersisse maeti.

Ekspertide teatel on kullatud pronkssõled, mis meenutavad päikest, põhjamaades väga haruldased leiud.

Stidsing arvab, et see ehe jõudis Taani Norra kaudu, sest seal on varasemal ajal leitud paar sellist sõlge.

«See naine võis pärit olla Norrast, kuid mingil põhjusel jõudis ta Taani ja suri seal,» oletas arheoloog.

Tema hammastele tehakse istoopuuring, mis peaks paljastama ta sünni- ja kasvamiskoha.

«Kui see naine tõesti kasvas üles Norras ja näiteks abiellus Taani, saades kaasa Briti saartelt pärit, võimalik et röövitud ehte, siis näitab see tollast rahvasterändamist,» teatas uurija.

Teada on, et viikingid tegid röövretki Briti saartele, tuues kaasa nii vara kui vangi langenuid.

Nii Taani kui Norra arheolooge huvitab, kui kaugele viikiingiajastu inimesed rändasid ja kuhu elama asusid.

9. – 10. sajandil abiellusid Taani kuningad slaavi printsessidega, kuid ka teiste põhjamaa kuninglike suguvõsade naistega. Teada on ka juhtumeid, mil naised lihtsat rööviti ja toodi aadlikele naisteks või siis oli tegemist sõjavangidega.

Sõlg pannakse 2018. aastal pärast restaureerimist Ida-Jüütimaa muuseumisse näitusele.

Videot vaata siit.

Tagasi üles