T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

400 000 aasta vanused hambad võivad muuta inimkonna arengulugu?

Inna-Katrin Hein
400 000 aasta vanused hambad võivad muuta inimkonna arengulugu?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Arheoloog Avi Gopher näitamas 400 000 aasta vanust hammast
Arheoloog Avi Gopher näitamas 400 000 aasta vanust hammast Foto: SCANPIX

Iisraeli arheoloogide sõnul leidsid nad kõige vanema tõendi nüüdisinimese kohta, võimaldades inimkonna arengut hoopis teise pilguga vaadata.

Tel Avivi ülikooli arheoloogidemeeskond sattus Kesk-Iisraelis asuvas Qesemi koopas väljakaevamisi tehes hammastele, mis meenutavad nüüdisinimese Homo sapiens`i hambaid, vahendab Huffington Post väljaannet Physical Anthropology.

Asjatundjate sõnul on tegemist 400 000 aasta vanuste hammastega. Siiani on kõige vanemad Homo sapiens`i jäänuste leiud olnud umbes 200 000 aasta vanused.

Arheoloog Avi Gopheri juhitud meeskond uuris hambaid nii röntgeni kui ka kompuutertomograafi abil.

Gopher rõhutas, et hammaste vanuse kohta käivat väidet tuleb kindlasti veel mitmete teiste uuringutega üle kontrollida.

«Kui tegemist on tõesti väga vanade hammastega, siis võib see kogu senist inimarengu kohta käivat informatsiooni muuta,» lausus arheoloog.

Senise teooria kohaselt pärineb Homo sapiens Aafrikast ning rändas sealt välja.

Gopher lisas, et kui hambad kuuluvad tõesti varajastele nüüdisinimestele, siis võis nende algkodu olla hoopis tänapäeva Iisraeli aladel.

Briti Cambridge`i ülikooli eelajaloo uurija Sir Paul Mellars pidas leidu tähtsaks. Ta siiski lisas, et liiga vara on selle kohta oletusi teha.

«Praeguste tõendite valguses vajab Homo sapiens`i väide veel kinnitamist, kuid seda on raske uskuda,» lisas Mellars.

Tema arvates võivad need hambad kuuluda hoopis neandertallastele.

Teooria kohaselt oli nendertallastel ja nüüdisinimestel ühine esiisa, kes  elas Aafrika umbes 700 000 aastat tagasi. Osa neist liikus Euroopa aladele, kus neist arenesid neandertallased, kes hiljem välja surid. Teine grupp jäi aga Aafrikasse ja arenes seal Homo sapiens`iks.

Mellarsi arvates, et saa hammaste põhjalt kaugele ulatuvaid järeldusi teha, koljud oleks palju kindlam tõestus.

Iisraeli arheoloog Gopher on siiski veendunud, et leiab edaspidiste väljakaevamiste käigus veel vanu inimjäänuseid, mis tema teooriat toetavad.

Iisraelis avastati eelajalooline Qesemi koobas 2000. aastal, väljakaevamistega tehti algust 2004. aastal. Tähtsa leiuni jõuti aga alles nüüd.

Märksõnad
Tagasi üles