T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peruust leiti tosina ohverdatud lapse jäänused

Inna-Katrin Hein
Peruust leiti tosina ohverdatud lapse jäänused
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Peruust leiti tosina ohverdatud lapse jäänused
Peruust leiti tosina ohverdatud lapse jäänused Foto: SCANPIX

Arheoloogid avastasid Põhja-Peruust 12 lapse jäänused, kes ohverdati umbes tuhat aastat tagasi.

Uurijategrupi juhi Haagen Klausi sõnul on tegemist ühe kõige varajasema näitega Lõuna-Ameerika Andide hõimude rituaalse laste vigastamise ja ohverdamise kohta, kirjutab National Geographic.

Inimjäänustelt leiti ka märke hallutsiongeensest taimest Nectandra`st, mis takistas vigastuse korral vere hüübimist. Arheoloogide sõnul uimastati lapsed enne kui nende kõrid läbi lõigati ja rinnakorv avati.

Uuring näitas, et rituaalsel tapmisel kasutati pronksnuge. Ühel jäänusel oli märke 25 noalöögi kohta, paaril ohvril olid käed ja jalad kinni seotud.

«Käte-jalgade sidumine oli täiesti liigne. See pilt, mis avanes oli tegelikult õudust tekitav. Kuid asja ei tule vaadata tänapäeva vaatevinklist, vaid seda saab mõista vaid end kunagiste põlisameeriklase asemele asetades,» selgitas Klaus.

 Ta lisas, et tegemist oli Muchiki hõimuga. Pole teada, miks laste rinnakorv avati, kuid arvatakse, et nende südamed lõigati välja.

«Laste verega püüti jumalaid lepitada. Paljudes Andide kultuurides arvati, et lapsed suudavad suhelda üleloomulike jõududega. Kuid Muchiki kosmoloogia kohaselt ei olnud lapsed inimesed, vaid vaimolendid,» selgitas teadlane.

Klausi sõnul ei näinud selle hõimu liikmed laste ohverdamises ohverdamist, vaid vajalikku tegu.

Pärast laste verest tühjaks laskmist jäeti nad kõrbesse vähemalt üheks kuuks mumifitseeruma. Uurijad avastasid laste luudelt jäänuseid, mis viitasid, et nende keha hävitasid ka vaglad.

«Selles hõimus usuti, et kärbsed kannavad laste hinged jumalate juurde,» jätkas uurija.

Inimjäänuste leiupaiga lähedalt leiti ka laamade luid. Arvatakse, et ohverdamisele järgnes pidusöök. Laamade pead ja jalad aga «annetati» surnutele teispoolsusse.

Muchiki kultuuris pandi ajavahemikul 900 – 1100 pKr. toime rohkem  kui 80 ohverdamist. See hõim liikus Põhja-Peruusse pärast Moche hõimu kadumist.

Mochede ühiskond põhines põllumajandusel ning nad olid domineerivad 100 – 800 pKr.

Moche kultuur hakkas kokku varisema 550. aasta paiku pKr., kui kliimanähtus El Niño sealset kliimat märgatavalt kuivemaks muutis. Kuid osa Moche kultuurist võtsid üle uued sisserändajad, Muchiki kultuuri esindajad, sealhulgas ka inimeste ohverdamise.

Muchikid arendasid sellest välja oma variandi – laste ohverdamise.

Märksõnad
Tagasi üles