/nginx/o/2016/03/21/5179443t1hb00f.jpg)
Siberist Sahha Vabariigi igikeltsast leiti pleistotseenis, 12 400 aastat tagasi elanud kutsikas, kes ekspertide sõnul on säilinud ninast sabani, ja koos karvadega.
Video: Siberist leiti 12 400 aasta vanune hästi säilinud kutsikas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvatakse, et see kutsikas kuulus koos 2011. aastal leitud kutsikaga samasse pesakonda, edastab Siberian Times.
Ekspertide hinnangul sattusid kustikad maalihkesse, jäid mulla alla ja mumifitseerusid.
Venemaa kirdeala riikliku ülikooli paleontoloogi Sergei Fjodorovi teatel näitas magnetresonantsuuring, et nüüd leitud kutsika aju on 70 – 80 protsendi ulatuses kahjustamata.
Moskva geoloogiainstituudi teadlase Pavel Nikolski teatel on aju koeramuumial kuivanud nagu muumaitel ikka, kuid ajupoolkerad, väikeaju ja ajuripats on selgelt eristatavad.
«Tegemist on esimese korraga, mil meil on võimalik uurida pleistotseeniajastu koera aju,» lisas Nikolski.
Lisaks ajule tahavad teadlased uurida koera magu ja seedesüsteemi, seal olevaid baktereid kui ka karvadel ja nahal leiduvaid parasiite, mis võivad anda uut informatsiooni pleistotseeniajastu Siberi metsade kohta. Pleistotseen oli ajavahemikul 2 588 000–11 500 aastat tagasi.
DNA-analüüs näitas, et leiu puhul on tegemist koera, mitte hundiga.
Teadlased oletavad, et kutsika hukkumispaiga lähedal võis kunagi inimasula olla, sest sealt leiti tööristu, ja kutsikat peeti lemmikloomana.
Koos kutsikamuumia leiuga kerkis jälle üles loomade kloonimise teema. Sellega on kuulsust kogunud Lõuna-Korea geeniteadlane Hwang Woo Suk, kes tahab kloonida nii mammuteid, mõõkahambulisi tiigreid, kuid nüüd ka iidset koera.