Taani viikingitest said kristlased seniarvatust varem?

10. sajandist pärit ripats, mis väidetavalt kujutab ristilöödud Jeesust

FOTO: SCANPIX

Taanlasest amatööraardekütt tegi sensatsioonilise avastuse, mille põhjalt võib oletada, et taanlastest viikingitest said kristlased seniarvatust varem.

Dennis Fabricius Holm otsis metallidetektori abil Aunslevis iidset varandust, kui sattus kaelaehe-krutsifiksile, edastab Daily Mail.

Ekspertide hinnangul pärineb see ajavahemikust 900 – 950 pKr ja see lubab oletada, et Taani viikingitest said kristlased arvatust varem. Tegemist on väikese kullast, väidetavalt Jeesust kujutava ripatsiga, mille kõrgus on 4,1 sentimeetrit ja see kaalub 13,2 grammi.

Kuna sellel on metallist aasaosa, siis arvatakse, et see käis keti otsas ja seda kanti kaelas.

Taani oli Euroopas üks viimaseid paiku, kus viikingiajastul kristlus jõudis. Viikingitest kaupmehed said aru, et kristluse abil on neil lihtsam kaubelda aladel, kus kristlus juurdunud oli. Selle tõttu lasid paljud neist end ristida ja kandsid kaasas krutsifiksi.

Oletatakse, et Taani alade elanikele avaldasid kristluse vastuvõtmisel mõnevõrra survet germaanlased.

Holm näitas oma leidu Østfynsi muuseumis, kus seda uuris arheoloog Malene Refshauge Beck.

«Tegemist on sensatsioonilise leiuga, mis pärineb umbes 10. sajandist. Varasemast on teada sellist ripatsit Rootsist, need kaks on peaaegu identsed,» selgitas Beck.

Eksperdi sõnul on see ripats Taanist leitud viikingiaegsetest leidudest üks paremini säilinuid.

Kuid mitte kõik ajaloolased ei arva, et taanlastest viikingid võtsid nagu «üks mees» kümnendal sajandil ristiusu vastu ja lasid end ristida.

Rootsi arheoloogi Martin Rundkvisti sõnul näitavad leiud, et ristiusk «imbus» Taani, Rootsi ja Norrasse järk-järgult.

Rundkvisti teatel on samasuguseid ristiusule viitavaid leide tehtud Rootsis Stockholmi-lähedasest Birkast ja Taani Jüütimaa kaguosast Alsist.

Taanis peeti seni kõige vanemaks Jeesust kujutavaks objektiks Jellingi ruunikive, mis pärinevad 965. aastast pKr. Need püstitati kuningas Harald Sinihamba kristluse vastuvõtmise mälestuseks. Harald Sinihammas oli oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani aastal 986.

Suurem ruunikivi asub kahe matmispaiga juures ja sellel on tekst: «Kuningas Harald püstitas selle oma isa Gormi ja ema Thyra mälestuseks, Haraldile kuulub Taani ja Norra, ta tegi taanlastest kristlased».

Tagasi üles