Jeesusest ahvi tegemine tõi Hispaania linnale turiste ja raha

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaanias Borjas asuv fresko, mis sai maailmakuulsaks
Hispaanias Borjas asuv fresko, mis sai maailmakuulsaks Foto: SCANPIX

Hispaanias Borjas asuv Jeesust kujutav fresko «Ecce Homo» sai 2012. aastal maailmakuulsaks, kui paljastus, et kohalik naine oli seda niiöelda restaureerinud, tehes Jeesusest ahvi.

85-aastase Cecilia Giménezi arvates nägi kunstnik Elías García Martínezi poolt 1930. aastal kohalikku kirikusse tehtud fresko kulunud välja ja ta otsustas asja parandada, kuid sai globaalseks naerualuseks, edastab news.com.au.

Kuid see, mis esmalt oli negatiivne, muutus positiivseks, kuna Borjasse hakkasid saabuma turistid seda vaatama. Linnas saadi aru, et fresko on turismiatraktsioon, mida saab enda heaks ära kasutada.

Püha Halastuse kiriku freskot on käinud vaatamas tuhanded inimesed. Kuna huvi selle vastu oli suur, tehti suveniirpastapliiatsid, -kruusid ning isegi vein.

Huvi untsu läinud restaureerimise vastu toob seni rahvamasse 5000 elanikuga Borjasse ja annab lisasissetulekut.

«Ecce Homo» reklaamikampaania taga oleva Elena Aznar Martinezi teatel on Borjat külastanud selline arv inimesi, millist varem seal olnud ei ole.

Jeesusest ahvi teinud naise sõnul on ta olnud linna reklaamnäoks, temaga ja «Ecce Homoga» tahetakse koos fotosid teha. Selle tarbeks muutis naine oma välimust nooremaks ja seksikamaks.

Kirik küsib külastajatelt, kes soovivad kummalist freskot näha, üks euro sissepääsutasu, mis läheb kiriku ülalpeetava vanadekodu tarbeks.

51 protsenti suveniiride müügitulust läheb samuti kiriku vanadekodule, kuid 49 protsenti saab Jeesuse «ära plätserdanud» Giménez.

Kiriku vanadekodus elab Giménezi 56-aastane poeg Jose Antonio, kellel on seljaajusong.

Lisaks suveniiridele tuuakse Borjas sel suvel lavale «Ecce Homo» fresko teemaline koomiline ooper, mille taga on ameeriklased Andrew Flack ja Paul Fowler.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles