Eesti Muusikaauhinnad 2020

Video: Aafrikale omased «haldjaringid» leiti nüüd Austraaliast

Namiibia «haldjaringid»

FOTO: Wikipedia.org

Aafrikas Namiibia kõrbes asuvad «haldjaringid» on looduse suur mõistatus, meenutades oma välimuselt inimnahka, millel on tuulerõuged, kuid lähemal vaatlusel on näha, et tegemist on taimevabade ringidega, samas kui ringi ümber on lopsakas taimestik.

Namiibia kõrbe põliselanike, Hima hõimu liikmete arvates on need ringid jumalate jalajäljed või siis maa-aluse, tuld puhuva draakoni tekitatud, edastab Huffington Post.

«Haldjaringide» teemal on aastakümneid pead murdnud teadlased, vandenõuteoreetikud kui kõik, kes nende vahele jäävad.

Hoolimata erinevatest teooriatest, ei ole nende ringide teket suudetud lõpuni mõista ega tõendada.

Nüüd aga avastati varem vaid Aafrikale omased «haldjaringid» Lääne-Austraaliast alalt, mis asub Namiibia kõrbest tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Teadlased uurisid Austraalia ringe ja jõudsid järeldusele, et tegemist on niiöelda liikuva rohuga, mis muudab «liikudes» ala «täpiliseks».

«Arvasime varem, et neid ringe leidub vaid Aafrikas Namiibias, kuid nüüd ilmusid need ka Austraalias. Nii nagu Aafrika «haldjaringide» puhul, on ka Austraalia omad kõrbeala. Mõlemal puhul on näha korrapärast mustrit, milles on ringid ja nende ümber taimed,» teatas USA Smithsonian instituudi ja Saksamaa Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse teadlane Stephen Getzin.

Ta lisas, et Austraalia ringid on piisavalt suured, et sinna mahuks auto sisse.

Getzin pakkus juba varem välja, et need ringid tekivad kuival ja vähese veega alal, mis lubab oletada, et veepuudus mängib ringide tekkes rolli.

«Kuna vett napib, siis jäävad mõned alad taimedest tühjaks põhjusel, et taimed võitlevad väärtusliku vee eest. Kus vett ei ole, seal ei saa nad ka kasvada. Rohumaale tekivad augud,» selgitas Getzin.

Lahti seletades: kõrbelala on vähe vett, taimed tõmbavad vett mitmes suunas, mille tõttu tekivad alad, mis on nii kuivad, et seal ei saa mitte midagi kasvada.

See taimede organiseerumise idee ei ole aga kõigile teadlasteme meeltmööda. Skeptikute arvates peaks neid «haldjaringe» maailmas siis esinema sagedamini, mitte vaid Aafrikas ja nüüd ka Austraalias.

Getzin koos meeskonnaga uuris Austraalia ringe nii kohapeal kui matemaatiliste mudelite abil ja leidis, et Aafika ja Austraalia ringide detailne tekkemehhanism on erinev.

Samas aga tekivad samasugused ringid, kuna selle taga on vee vähesus ja vee olemasolu ebastabiilsus.

Austraalia leid lubab oletada, et selliseid ringe võib veel kuskil kuival alal olla.

Getzini teatel ei ole tema teooria lõplik tõde, vaid tuleb teha lisauuringuid, mis seda kinnitaksid.