Keeleteadlased: Donald Trumpi «naabrimehe» keelekasutus paneb teda kuulama

Donald Trump

FOTO: SCANPIX

Ameerika Ühendriikide Georgetowni ülikooli keeleteadlased uurisid vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi kõnesid ja leidsid, et ta kõned on külgetõmbavad «kastist väljas» ja «naabrimehe» keelekasutuse tõttu.

Trump kasutab kõne pidades poolikuid lauseid, katkestatud mõtteid ja keskmisest vähem sõnu, kuid samas ütleb ja mõjutab rohkem, edastab Daily Mail.

Lingvistide sõnul teeb Donald Trumpi sõna- ja lausekasutus temast tõsiseltvõetava ja ausalt mõjuva autsaideri. Kui teised kandidaadid mängivad sõnadega piiratud raamides, siis Trump on raamidest väljas.

«Trumpi kõned paistavad teiste kandidaatide kõnede seast silma, kuna tema sõna- ja lausekasutus ei vasta poliitikamaastiku arusaamadele ja keelenõuetele,» selgitas lingvist Jennifer Sclafani.

Samas ei ole Trumpi sõnakasutus nii minimaalne, et ta ei saaks korralikult kõnet pidada. Tema puhul on tegemist inimesega, kes on kirjutanud ka raamatuid.

«Poolikud laused on igapäevases kõnekeeles levinud ja seda hoolimata sellest, millist keelt keegi räägib. Lauseehitust ja keelekasutust mõjutavad ka geograafiline asukoht, sotsiaalne klass ja hariduslik taust,» selgitas Sclafani.

Ta lisas, et inimestele meeldib Trumpi kõnelemisviis, kuna see erineb poliitikute tavakõnedest ja on rahvapärasem.  

«Kuna Trump esineb avalikkuses mitteametlikus stiilis, siis on tal suuremad šansid debatid võita. Ta surub vastased oma tavakõnega vastu seina,» jätkas keeleuurija.

Oletuse kohaselt Trump ei harjuta oma kõnesid, vaid paneb kirja märksõnad, mille abil esineb, samas kui teised presidendikandidaadid valmistavad oma kõnesid tunde ette.

Nii psühholoogid kui keeleteadlased on seisukohal, et Trump oskab end mitmel viisil rahvameheks teha ehk ta on keegi, kellega ollakse valmis minema koos õlut jooma.

Trumpi sõnavaliku uurimine näitas, et enim kasutab ta sõna «mina». Palju kasutatavate sõnade seas on ka ta nimi Trump, millele järgnevad Hiina ja raha.

Uurimine näitas ka seda, et Trump naudib oma kõnesid, samas varieerides teemat  ja sõnu vastavalt esinemiskohale ja auditooriumile.

Carnegie Melloni ülikooli keeleteadlased tegid lingvistilise uuringu, mille kohaselt enamiku USA presidendikandidaatide sõnakasutus ja grammatika on keskmiselt kuuenda  kuni kümnenda klassi tasemel.

Trumpile anti alla keskmise tase ehk neljas klass, samas kui demokraadist sõltumatu kandidaat Bernie Sanders sai kümnenda klassi taseme.  Hillary Clintonit aga ei osatud kuhugi liigitada, sest ta on kõnede suhtes väga koolitatud ja treenitud, kuid siiski mitte hea retoorik ja väitleja.

Uurijate sõnul on kahe varasema presidendi, Abraham Lincolni ja George W. Bushi keelekasutus ja grammatika samuti üsna kesine olnud. Lincolni grammatika oli 11. klassi tasemel ja Bushi oma viienda klassi tasemel.

Ronald Reaganile, Bill Clintonile ja Barack Obamale anti kaheksanda klassi keelekasutuse tase.

Tagasi üles