Pildid ja video: allveearheoloogid leidsid Omaani vetest Vasco da Gama laevastiku aluse

Allveearheoloogid avastasid Omaani rannikuvetest laeva, mis kuulus kunagi Portugali 16. sajandi maadeuurija ja seikleja Vasco da Gama (1460 - 1524) laevastikku.

Oletatakse, et see laev oli osa da Gama teisest reisist Indiasse, edastab discovery.com.

Omaani pärandi- ja kultuuriministeeriumi teatel võib see alus olla Esmeralda, olles samas vanim Euroopa päritolu laevavrakk, mis leitud on.

Laevavraki asukoht paljastus juba 1998. aastal, mil tähistati India meretee Vasco da Gama poolt avastamise 500. aastapäeva ja see leiti tänu Portugali arhiivides olevatele ajaloolistele dokumentidele.

Sukeldumisfirma Bluewater Recoveries Ltd esindaja David Mearnsi teatel saadi nüüd kindlad andmed, et Omani rannast 49 kilomeetri kaugusel Al-Hallaniyahi saare juures asuv vrakk on kunagine Portugali laev.

«Laev on Omaani lähedases lahes, milles dokumentide järgi Esmeralda uppus,» teatas Mearns.

Omaani kultuuriministeerium koostöös Bluewater Recoveries Ltd-ga alustas laevauuringuid 2013. aastal ja nüüdseks on olemas detailsed andmed Vasco da Gama laevastiku endise aluse kohta.

Lisaks laveakerele aitas alust kindlaks teha merepõhjas olevad 2800 eset. Ajalooallikatest on teada, et Esmeralda oli da Gama viiest laevast koosneva laevastiku juhtlaev 1503. aastal, kui ta suundus Indiast Portugali tagasi.

Esmeralda kapteniteks olid da Gama emaliinis onud Vincente ja Bras Sodre, kes tegelesid India edelarannikul Portugali asumaade rajamise ja kaitsmisega.

Need kaks meest aga seilasid ka Araabia poolsaare ja Aafrika vahele jäävasse Aadeni lahte, kus nad tegutsesid mereröövlitena, kes ei säästnud araablastestest meremeeste elu ja põletasid nende alused.

1503. aasta mais oli Esmeralda ja veel paar laeva Al-Hallaniyahi saare juures, kus kohalikud kalurid hoiatasid portugallasi tugeva tormi eest. Sodre vennad ignoreerisid seda hoiatust, kuid osa laevu siiski suundus teisele poole saart tormivarju.

Nii Esmeralda kui São Pedro said tormis rängalt kannatada ja paiskusid karidele, mille tagajärjel uppusid.

Mearnsi andmetel jäi suur osa São Pedro meeskonnast ellu, kuna meremeestel õnnestus uppuvast laevast pärit puidu abil randa jõuda. Kuid Esmeraldalt ei pääsenud keegi, kaasa arvatud Sodre vennad.

Allveearheoloogid leidsid Esmeralda vraki juurest pronksist laevakella, millel on arv 498, mis oletatavalt viitab laeva ehitusaastale 1498. Lisaks veel Portugalis Lissabonis vermitud kuldmünte aastatest 1495 – 1501 ja haruldase hõbemündi nimetusega Indio aastast 1499, mida kasutati Indias kauplemisel.

«See Indio münt on alles teine, mis leitud on. Eriliseks teeb selle fakt, et Portugal kasutas nimetatud münte ainult Indiaga kauplemisel. Ainuüksi see münt viitab Vasco da Gamale ja laeva päritolule,» lisas allvee-ekspert.

Laevavraki paigas on ka 35 kivist kahurikuuli, millel on graveering «VS», mis oletatavalt viitab Vincente Sodrele.

Tagasi üles