Soome Veeteede Ameti kartograafid leidsid juba 2004. aastal Soome lahest, Helsingi ja Tallinna vahelistest vetest vana sõjalaeva, mida nüüdseks on uuritud.
Soome lahes Helsingi ja Tallinna vahel on 1715. aastal uppunud Hollandi sõjalaev
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. märts 2016, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leiu ajalooline väärtus ilmnes kaks aastat tagasi, kui süvaveesukeldujad uurisid vrakki, edastab iltasanomat.fi.
«Saime aru, et tegemist on hästi säilinud alusega, mis on sensatsiooniline,» teatas Immi Wallin, kes on allveearheoloogia firma SubZone tegevjuht.
Wallini teatel on 35-meetrine Hollandi laev Soome lahes Kalbådagrundi piirkonnas, kus maksimumsügavus on 64 meetrit. Ta lisas, et tegemist on suurepärase leiuga, kuna Läänemere piirkonnas ei ole ühtegi nii hästi säilinud Hollandi 18. sajandi sõjalaeva.
«See on 40 suurtükiga fregatt, millel on isegi vööriosa mast alles,» teatas allvee-ekspert.
Veealune uurimine kinnitas, et Soome lahes olev vana sõjalaev ei ole Vene ega Rootsi päritolu, sest detailid viitasid hoopis Hollandile
Rootsi tuntud mereajaloolane Peter Swart leidis Hollandi vana merekaardi, millele oli märgitud nimetatud aluse uppumine Soome lahes 1715. aastal.
Tegemist on Põhja-Hollandi sõjalaevaga, fregatiga Huis te Warmelo, mis ei jõudnud oma kodusadamasse tagasi. Allveearheoloogide teatel vastab Soome lahes olev sõjalaev Hollandi dokumentides kirjeldatud laevale, mis oli Lääne-Friisimaa Admiraliteedi alus.
Wallini teatel jätkavad allveearheoloogid leiu uurimist ja saadud info põhjal tehakse 3D mudel nii kogu laevast kui selle aluse osadest.
Allveeuurija lisas, et laeva puitosad ja detailid on erakordselt hästi säilinud, mis teeb selle laeva väärtuslikuks.
«Tavaliselt puidust laevad lagunevad kiiresti ja alles jäävad ainult metallosad ja last, kuid meil on uurimiseks peaaegu terve laev,» jätkas ekspert.
Asjatundjate hinnangul säilivad puitlaevad Läänemeres võrdlemisi kaua, kuna selles meres on soola sisaldus madal ja vesi aastaringi jahe. Puit säilib vees siis, kui puuduvad puiduussid, mis tavaliselt laevadele saatuslikuks saavad.
Wallini arvates võib Huis te Warmelo säilida veel umbes paarsada aastat, kuid lõpuks teeb aeg oma töö ja ka see laev laguneb.
Nimetatid fregati kohta on Hollandi arhiivides piisavalt materjali, näiteks laevakere tellimuse, ehitajate ja meeskonna kohta. Fregatt ehitati 1700. aastate alguses Amsterdamist põhja jäävas Medemblikis.
Huis te Warmelo annab samas uut infot 18. sajandil kasutusel olnud laevaehitustehnika ja sõjalaevade kohta, kuna tollaseid jooniseid on vähe.
Pilte ja kaarti vaata siit.