/nginx/o/2016/03/11/5147903t1h7e31.jpg)
Mais kuuleb Rootsis Stockholmis toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel lauljanna Jamala esituses Ukraina skandaalset pala «1944», mille vastu Venemaa esitas protesti ja nõudis selle mittelubamist võistlusele.
Ukraina saab Venemaa vastuseisust hoolimata osaleda Eurovisioonil skandaalse palaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krimmi tatarlanna Susanna Jamaladinova, lavanimega Jamala esitatav laul räägib 1944. aastast, mil Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini käsul pagendati 240 000 Krimmi tatarlast nende kodudest ja saadeti Kesk-Aasiasse ja Siberisse, edastab AFP.
Jamala on mitmes intervjuus rõhutanud, et ta on nende tatarlaste järglane ning ta vanaema ja vanaema viis last olid küüditatute seas.
«Eurovisiooni korraldajad langetasid otsuse, et Ukraina ei ole palaga «1944» rikkunud lauluvõistluse reegleid ja selles ei ole poliitilist sõnumit,» teatas Šveitsis Genfis kohtunud Eurovisiooni žürii.
Venemaa esitas kohe pärast seda, kui Ukraina oma Eurovisioonil esitatava pala avalikkuse ette tõi, protesti et see on poliitilise sisuga ja seega rikub võistlusreegleid.
Vene võimude sõnul puudutab Ukraina laul valustas aspekti Krimmi ajaloost, kuid halvustab ka seda, et alates 2014. aastast on Krimm Venemaa koosseisus.
Lääneriikide ja Ukraina teatel ei kuulu Krimm tegelikult Venemaale, vaid see on ebaõiglaselt annekteeritud.