Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Video: aerosoolpudel saab 90 aastaseks, selle leiutas suuski määrinud norrakas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Norrakast insener ja suusataja Erik Rotheim oli harjunud suuski määrima, kuid määrimine oli aeglane ja vaevaline. Otsides lihtsamat määrimisviisi, leiutas ta aerosoolpudeli, kuid see sai kuulsaks alles pärast patendi ameeriklastele müümist.

Maailma esimene aerosoolpudel valmis 1926. aastal, kuid selles oli veel probleem, sest ventiil ei pidanud hästi pudelis rõhu all olnud ainet kinni, edastab Yle.

Šveitsis õppinud Erik Rotheim oli andekas füüsik ja matemaatik, kuid ta tegeles ka murdmaasuusatamise ja sellega kaasnenud probleemidega.  Norrakatel oli 20. sajandi alguses mitmeid aineid peale tõrva, millega suuski määrida. Rotheim hakkas otsima viisi, kuidas puidust suuskade määrimist kergemaks muuta ning 1926. aastal valmiski esimene aerosoolpudel.

Norrakas patenteeris pudeli nii Norras, USAs kui Saksamaal. Aerosoolpudelis mängib tähtsat rolli rõhk ja selle tõttu oli esimene pudel väga paksust metallist ja seega raske. Rasket pudelit oli keeruline kasutada ning kui ventiil avati, siis jooksis see korraga tühjaks.

Aerosoolis on nii pihustatavat ainet kui propellentainet. Purgi sees olev rõhk sõltub sellest, millist propellentainet kasutatakse. Näiteks vedelgaasi rõhk toatemperatuuril on viis baari, diametüüleetril aga seitse baari.

Ventiilile vajutades lendavad rõhu all olevad aineosakesed välja, tekitades ühtlase ainevoo. Tänapäeval on aerosoolpudelid hoolimata sees olevast rõhust üsna turvalised ning paljudel neist on ka niinimetatud lastekaitse, et lapsed ei saaks seda kasutada.

Varasemast ajast on juhtumeid, milles tühje, kuid siiski rõhu all aerosoolpudeleid on visatud lõkkesse, mille tagajärjel on tekkinud plahvatus. Tänapäeval ollakse selle suhtes targemad ja pudelitel on vastav hoiatus.

Rotheim alustas 1928. aastal aerosoolpudelite tootmist koostöös värvifirmaga Alf Bjercke, samas aga tekkis kohe probleem, sest aerosoolpudelisse pandud värvide ja lakkide pihusamisel läks ventiil kiiresti umbe ja kommertsedu jäi tulemata.

Rotheim pöördus siis oma patendiga ameeriklaste poole, kes esmalt leiutisse skeptiliselt suhtusid. Norrakas püüdis neile teha selgeks, et aerosoolpudelisse saab pakendada näiteks õli, värvi, lakke, parafiini, puhastusvahendeid ja isegi tulekustutamisainet.

Ameeriklasi hakkas asi lõpuks huvitama ja nad ostsid Rotheimi patendi 100 000 Norra krooni eest,  mis tänapäeva vääringus on pool miljonit eurot.

1938. aastal surnud norrakas ei näinud oma leiutise hilisemat edu. Ameerika insenerid lõid aerosoolpudelile uue ventiilisüsteemi, mis toimis ideaalselt ning alates 1940. aastatest muutus aerosoolpudelite kasutamine massiliseks.

Kõik see, mida Rotheim 90 aastat tagasi oma patenti kirja pani, on ka tänapäeval aerosoolpudelil olemas. Tänapäeval pakendatakse aerosoolpudelitesse näiteks juukselakki ja -värve, deodoranti, kuivšampooni kuid ka vahukoort, maitseõlisid ning kodukeemiat.

Aerosoolpudeleid kasutatakse ka edaspidi, sest tänapäeval saab neid taastäita. Aerosoolpudelitega käib kaasas 1970. aastatest alates halb maine, kui neis kasutatud propellentained olid osoonikihti kahjustavad.

Kuid seni on neid, kes ei oska rõhu all olevat aerosoolpudelit kasutada ja juhtub õnnetusi

Tagasi üles