Merle Liivak kirjutab oma kolumnis, et kui läks sõbrast moelooja juurde tähtsaks sündmuseks kleiti tellima, tundis ta end kurnatuna.
Merle Liivak valis presidendi vastuvõtuks kleiti läbi pisarate (1)
«Juba salongi lonkides olin kaalunud otsa ümber pööramist, sest pärast kaasa sõitu ametireisile Lähis-Itta oli mu kurnatus võtnud multisensoorselt põneva vormi: selline tunne, et kõnnid vatis ja mõtetel on segajad peal,» kirjutab Merle Liivak kolumnis ajakirja Pere ja Kodu veergudel.
Kui moelooja pakkkus, et kleit võiks olla ampiirilõikeline, täitusid naise silmad veega. «Kukkusin diivanile ja lahistasin nutta,» ei lohutanud ka moekunstniku selgitused õmblusjoone asukoha kohta.
Liivak selgitas, et kontrast tema unetu argireaalsuse ja glamuuri vahel näis ületamatu. «Teatasin nina luristades ja mütsi pähe tõmmates, et see kleit ja vastuvõtt oleks liiga feik, ma nüüd lähen.»
Pärast mehele helistamist ja olulisi jutte läks aga kõik helgemaks, Merle kasutas mudilastega tegelemiseks sõprade ja vanemate laste abi.