/nginx/o/2016/03/08/5137615t1ha146.jpg)
Indias leski enam koos surnud mehega ametlikult ära ei põletata, kuid miljonid lesestunud naised on selles riigis põlu all ja lindpriiks kuulutatud.
Lapspruudi julm lugu: mees suri, minust sai lindprii
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lesed elavad vaesuses ja näljas, nad on kodutud, neil on terviseprobleeme ja nad kogevad vägivalda.
Indias arvatakse olevat kümneid miljoneid leski, sest selles riigis peetakse religiooni tõttu leseks jäänud naisi perele ja kogukonnale lisakoormuseks, halva õnne toojaks ja mittevajalikuks.
Hindud arvavad, et lesel on «surma lõhn» juures ja selle tõttu toovad teistele halba õnne. Isegi sellise naise varju nägemist kardetakse.
85-aastane Põhja-Indias Vrindavanis elav lesk Manu Gosh paljastas oma karmi saatuse uudistekanalile Al Jazeera.
«Olin 11-aastane, kui mind sunniti abielluma 40-aastase mehega. Ta suri paar aastat hiljem. Kuna ma ei lasknud koos mehe laibaga end ära põletada, ütles pere minust lahti ja ma sattusin tänavale. Olin selleks ajaks väikese tütre ema, kuid mu tütar suri nälja tõttu, sest keegi ei tahtnud mind kui leske aidata,» meenutas eakas naine.
Goshi arvates peaks naised surema enne mehi, et mitte sattuda olukorda, kus oled lindprii ja kõik sind vihkavad. Ta on vanaks elanud ja palju julmust tunda saanud.
Sajandeid oli Indias traditsiooniks, et lesk põletati ära koos surnud mehega. Nüüdseks on see peaaegu keelatud ja selliseid põletamisi tuleb harva ette.
Hinduism keelab enesetapu ning Indias kehtestati alles 1988. aastal seadus, mille kohaselt naine ei pea koos mehega surema.
Vrindavanis elab üle 20 000 abikaasa kaotanud naise, kes elavad riiklikes varjupaikades, kuid neid varjupaiku ei jätku siiski kõigile.
Seda linna on hakatud kutsuma «leskede linnaks», sealsed naised teenivad elatist kerjates või prostituutidena.
Indias kehtib seni, et naist määratletakse kas ta päritolupere või mehe järgi. Ühiskondlikud normid näevad ette, et naine abiellub vaid ühe korra, uuesti abiellumist tuleb väga harva ette.
Leseks jäänute puhul on tavaline, et mitte vaid mehe pere, vaid ka naise päritolupere ütleb leseks jäänust lahti. Harvad ei ole juhtumid, milles isegi lese lapsed ei taha ema enam näha, kuna kardavad, et ema võib nende saatust negatiivselt mõjutada.