Merkuuri pind oli kunagi kaetud grafiidiga

NASA kunstniku joonistus Merkuurist ja Messenger uurimissondist Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA uus uuring näitas, et Merkuuri pind võis kunagi olla kaetud grafiidi ehk ainega, millest Maal valmistatakse pliiatsite sisu.

Astronoomide sõnul on meie Päikesesüsteemi kõige sisemise planeedi pind tume ja nüüd on teada, miks see selline on, edastab BBC.

Teadlastemeeskond analüüsis NASA Merkuuri uurimise sondi Messenger edastatud infot selle planeedi kohta ja arvatakse, et grafiit on Merkuuri kõige vanem pinnas.

USA Johns Hopkinsi ülikooli laboratooriumis analüüsiti Merkuuri pinna kõige tumedamaid alasid, mida Messenger jäädvustas oma missiooni lõpul.

Ilmnes, et Merkuuri tumedad alad koosnevad palju grafiiti sisaldavatest ainetest. Grafiit on süsiniku stabiilseim vorm.

Merkuuri varasema pinnase tõid välja seda planeeti tabanud kosmilised objektid nagu komeedid ja asteroidid, millest on jäänud kraatreid.

Kui Merkuur oli noor planeet, siis tema pinda kattis ulatuslik magmaookean, mis muutis pinna tulikuumaks.

«Siis magma hakkas jahtuma, siis mineraalid kristalliseerusid ja kõvastusid, vajudes pinnases allapoole. Seda aga ei teinud grafiit, millest tekkis sel planeedil esimene kõva pinnas. Seega saab Merkuuri nimetada grafiitplaneediks,» selgitas planeediteadlane Rachel Klima.

Hiljem aga käivitusid Merkuuril vulkaanilised ja geoloogilised protsessid, mis grafiidikihi uute ainete alla matsid.

Osa grafiiti (süsinikku) sisaldavad ained segunesid vulkaaniliste ainetega, muutes Merkuuri pinnaseosad väga tumedaks.

«Merkuuri algupärane pinnas oli grafiidist ja see aitab meil paremini mõista, milline see planeet varem oli,» nentis astronoom Patrick Peplowksi.

Wikipedia: Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet, asudes Päikesele umbes kolm korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber Päikese 87,969 Maa ööpäeva jooksul.

Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.