Kuidas viis kõige enam sõltuvust tekitavat ainet aju mõjutavad?

Foto: Vida Press

Ameerika Ühendriikide neuroteadlane David Nutt ja ta kolleegid uurisid viit kõige enam sõltuvust tekitavat ainet ja seda, kuidas need ained mõjutavad aju.

Narkosõltuvust saab vaadelda mitmest erinevast aspektist, nagu näiteks võõrutusnähtude, heaoluhormoonide taseme, musta turu ulatuse, narkosõltlaste hulga ja kasutajate naudingu alusel, edastab PsyPost.

USA neuroteadlased võtsid oma uuringu aluseks võimalikult palju narkootikumidega seostatavaid aspekte.

Kõige enam sõltuvust tekitav aine on heroiin – tegemist on ainega, mis jõuab manustamise järgselt kiiresti verre ja ajju, kus see muutub morfiiniks, mis haakub opioidretseptoritega. Heroiin tõstab ajus heaoluhormooni dopamiini taset ligi 200 protsendi võrra. Seda on tõestatud nii narkosõltlaste kui loomade uurimisega. Heroiin on maailma kõige ohtlikum narkootikum, kuna liiga suur annus võib kiiresti tappa ja sõltuvusest on raske vabaneda.

Heroiin kuulub opiaatide hulka, mida saadaks unimagunast ehk oopiumimoonist. Ametlikel andmetel müüakse mustal turul aastas oopiumit umbes 68 miljardi dollari (62 miljardi euro) eest.

Teisel kohal ohtlikkuse poolest on alkohol – alkohol mõjutab samuti veresoonkonda ja aju. Loomadel tehtud laborikatsed näitasid, et aju mõnukeskustes kasvas alkoholi tarbimisel heaoluhormooni dopamiini tase  40 – 360 protsenti. Mida enam alkoholi tarbida, seda kõrgemaks dopamiini tase tõuseb. Alkoholisõltlastele võib võõrutamine sõltuvust tekitavast ainest olla eluohtlik.

Arstide arvates tekib keskmiselt 22 protsendil alkoholitarbijatest  alkoholi sõltuvus. WHO andmetel sureb maailmas alkoholi tagajärjel või sellest tekkinud haigustesse aastas üle kolme miljoni inimese.

Osa neurolooge pidas alkoholi heroiinist ohtlikumaks.

Kolmandale kohale ohtlikuselt paigutus kokaiin – see aine takistab kesknärvisüsteemis heaoluhormoonide dopamiini, serotonoiini ja noradrenaliini jõudmist närvirakku. Kokaiini tarbimisega kaasneb suur energiahulk, närvilisus, pulsi ja hingamise kiirenemine. See aine mõjutab tugevalt närvisüsteemi ja närvirakke, muutes need tundetuks.

Maailmas on umbes 14 – 20 miljonit kokaiini tarbijat ning ülemaailmsel mustal turul müüakse seda ainet 75 miljardi dollari ( 69 miljardi euro) väärtuses. Umbes 21 protsenti kokaiini tabijatest jääb mingil ajal sellest ainest sõltuvusse.

Neljandad on ohtlikuselt barbituraadid – tegemist on ainetega, mida kasutatakse unerohuna, kuna nad kahandavad aju ja närvisüsteemi aktiivsust. Väike annus tekitab eufooriat, kuid suur annus võib tappa, kuna tekivad hingamisprobleemid. Kuna barbituraadid on apteekidest retseptiga saadaval, siis võib nende sõltlasi olla, kuid mitte nii palju nagu heroiinisõltlasi.

Viies ohtlikkuselt on nikotiin – sigareti suitsetamisel jõuab nikotiin kopsudesse ja sealt vaid sekundite jooksul ajusse. Nikotiin aktiveerib ajus vastavad retseptorid, mille tõttu hakkab aju tootma rohkem heaoluhormooni dopamiini. Nikotiinil on organismile nii rahustav kui ärritav mõju. Nikotiin kergitab aju mõnukeskustest dopamiini taset 25 – 40 protsenti.

WHO andmetel sureb 2030. aastaks suitsetamise tagajärjel umbes kaheksa miljonit inimest.