Uuring: Inglise kuninga Henry VIII ajuvigastused muutsid Euroopa ajalugu

King Henry VIII Hans Holbeini maalil Foto: SCANPIX

USA Yale´i  ülikooli  neuroloogide ja ajaloolaste arvates sai Tudorite dünastiast Inglise kuningas Henry VIII turniiridel raskeid vigastusi, kaasa arvatud kolju- ja ajuvigastusi, mis tegid ta vaimselt ebastabiilseks, äkiliseks ja hoolimatuks ning kuninga käitumise tõttu toimus Euroopas mitmeid sündmusi, mis muutsid ajalugu.

Henry VIII on ajalukku läinud ettearvamatu ja agressiivse monarhina, kelle kuuest naisest kaks pea timukakirve all kaotasid, edastab Yle.

Briti ajaloolaste arvates oleks Euroopa ajalugu kujunenud teistsuguseks, kui kuningas oleks olnud stabiilne ja kahe jalaga maa peal nagu ta oli nooruses enne raskete vigastuste saamist.

 Henry VIII kõige ulatuslikumaks sammuks peetakse Rooma katoliku kirikust lahtiütlemist ja anglikaani kiriku loomist. See kuningas kehtestas oma riigis katoliku usu asemel protestantismi ning paljud katoliku usu kantsid hävitati. Anne Boleyn oli see naine, kelle pärast kuningas Inglismaal reformatsiooni (1540 – 1542) läbi viis, kuna katoliku kirik ei lubanud monarhi oma esimesest naisest, Hispaania päritolu Aragoni Katarinast lahutada.

Ajaloolistel andmetel sai Henry VIII 30 – 40-aastasena kolju- ja ajuvigastusi, millest mõned olid väga rasked. Mitmed vigastused tekkisid hoolimata, et ta kandis peas kiivrit.

Väidetavalt oli juhtum, milles ta tahtis teiba abil üle veetõkke minna, kuid teivas ei pidanud ta keharaskusele vastu ja kuningas kukkus pea ees vette.

Ameerika Ühendriikide Yale´i ülikooli neuroloogide uuringus töötati läbi ka Henry VIII kirjutatud kirjad ning arstiteadlase Asrah Salardini sõnul on need kirjad kirjutanud ajuvigastusega inimene. Kirjadest ilmnevad ta mäluprobleemid, pidevad peavalud, unetus ja depressioon.

Kuningas Henrvy VIII kõige raskemaks vigastuseks ja ta iseloomu muutjaks peetakse 1536. aasta jaanuaris turniiril aset leidnut, kui hobune langes talle peale. Kuningas saad hobuse alt kätte, kuid ta oli mitu tundi koomas.

«Enamik ajaloolasi on arvamusel, et Henry VIII iseloom, olek ja ellusuhtumine muutusid pärast 1536. aasta turniiriõnnetust,» teatas Salardin.

Henry VIII noorusaja kirjad ja dokumendid lubavad oletada, et enne nimetatud aastat oli ta võrdlemisi tasakaalukas, stabiilne ja langetas tarku poliitilisi otsuseid. Siis aga toimus ta käitumises muutus, ta hakkas unustama, oli kannatamatu ja agressiivne.

Salardini sõnul on selle heaks näiteks juhtum, milles sõdurid tulid arreteerima kuninganna Catherine Parri, kuid kuningas oli unustanud, et ta eelmisel päeval sellise käsu andis.

Ajaloolased on varem arvanud, et Henry VIII ebastabiilsuse taga võis olla suguhaigus süüfilis, diabeet või Cushingi tõbi, mis on neeruhaigus.

Nende haiguste sümptomid aga ei klapi ajaloodokumentides ja kuninga kirjades olevaga, mille tõttu arvatakse, et ajuvigastused tõid kaasa neurootilise seisundi ja närvilisuse.

Wikipedia: Henry VIII (28. juuni 1491 – 28. jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509–1547.

Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel tihedalt seotud.

Henry VIII oli  kuus korda abielus ning nendest abieludest olid tal järglased:

Esimene naine oli Aragoni Katarina (1485 – 1536), sellest abielust sündis Walesi printsess Mary, hilisem Inglismaa ja Iirimaa kuninganna Mary I Tudor. Abielu lahutati.

Teine abielu oli Anne Boleyniga (1501 – 1536), kellega oli tütar, kes sai kuinganna Elizabeth I. Naine hukati süüdistatuna abielurikkumises.

Kolmas naine oli Jane Seymour (1507 – 1537), kellega oli kuningal poeg, hilisem kuningas Edward VI. Naine suri sünnitusel.

Neljas naine oli Kleve-Bergi hertsogi õde Anna, kellega kuningas 1540. aastal abielu tühistas.

Viies naine oli Catherine Howard (1523 – 1542), keda süüdistati abielurikkumises ja kes kaotas elu tapalaval.

Kuues naine oli Catherine Parr (1512 – 1548), kes elas kuningas Henry VIII kauem.