/nginx/o/2016/03/04/5120929t1h6c81.jpg)
Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA teatel piilub Hubble´i kosmoseteleskoop seniavastatud galaktikatest kõige kaugemat.
Video: Hubble´i kosmoseteleskoop piilub kaugeimat galaktikat (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Galaktika tähistusega GN-z11 on nii kaugel, et sellelt pärineval valgusel kulub Maani jõudmiseks 13,4 miljardit aastat, edastab BBC.
Teiste sõnadega uurib Hubble galaktikat, mis tekkis vaid 400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, mis toimus 13,8 miljardi aasta eest.
Astronoomide teatel on nad kauguses kindlad, sest seda näitas galakatikast pärineva valguse spektroskoopanalüüs.
«Hubble tõestas uuesti, et isegi pärast 26 aastat töötamist ei ole ta oma teravust kaotanud. Nüüdne galaktikauuring kinnitab seda,» teatas USA Yale´i ülikooli astronoom Pascal Oesch.
Ta lisas, et enne Hubble`i oli kaugete galaktikate otsingud ja uuringud märgatavalt keerulisemad.
NASA ja astronoomid peavad Hubble´i tegelikult juba «vanakeseks» ja selle tõttu võtab 2018. aastal ta töö osaliselt üle uus, James Webbi nime kandev kosmoseteleskoop.
GN-z11 galaktika asub Suure Vankri tähtkujus, selle punanihe on 11,1 ja selle puhul on tegemist universumi kõige kaugema objektiga.
Kui astronoomid räägivad kosmilistest kaugustest, siis kasutavad nad selleks terminit «punanihe», mis on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas ja Hubble´i seadust, mille kohaselt vaadeladavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
Teadlaste sõnul on GN-z11 galaktika suurus vaid kahekümneviiendik meie galaktika Linnutee suurusest ja selles asuvad tähed moodustavad meie galaktika tähemassist vaid ühe protsendi.
GN-z11 jälile jõudis Hubble´i kosmoseteleskoobi lainurkkaamera number kolm, mille astronaudid paigaldasid teleskoobile 2009. aasta remondimissiooni ajal.
Enne GN-z11 galatikat oli Maalt vaadeldava kaugeima kosmilise objekti vanus 13, 2 miljardit aastat ja selle punanihe 8,68.
James Webbi kosmoseteleskoop hakkab otsima neid galaktikaid, mis tekkisid 100 – 250 miljonit aastat pärast Suurt Pauku ehk kui universum oli väga noor. Nende galaktikate punanihe on 15 – 30.