/nginx/o/2016/03/02/5112997t1h77ff.jpg)
Vana kombe kohaselt annetatakse laste ära tulnud piimahambad hambahaldjale, kuid need tuleks hoopis säilitada, kuna võivad päästa lapse või täiskasvanu elu.
Säilitatud piimahambad võivad päästa lapse elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piimahammaste ära tulemine ja jäävhammaste kasvamine on lapse elus tähtis periood, millega kaasneb hambarituaal, edastab Daily Mail.
Hambaarstide ja -kirurgide teatel on piimahammastes tüvirakke, mis uuringute kohaselt võivad õigetes oludes ehk laboratooriumitingimustes muutuda närvirakkudeks, koeks, luudeks ja isegi südamerakkudeks.
Nendes hammastes leiduvate tüvirakkude abil võib ravida mitmeid haigusi, kaasa arvatud leukeemiat, mille puhul seni kasutatakse valulikke luuüdi siirdamisi. Samuti võib hambarakkude abil saadud rakkudega ravida teisi vähihaigusi.
Arstide sõnul säilivad piimahambas olevad tüvirakud elus mõnda aega pärast hamba igemest eemaldumist. Et tüvirakud säiliksid, tuleks ära tulnud hammas panna maksimaalselt 48 tundi pärast irdumist külmkambrisse, vastasel korral need väärtuslikud rakud surevad.
USAs ja Ühendkuningriigis on juba laboratooriume, kuhu lapselt irdunud piimahambad saab saata ning seal eemaldatakse hambast tüvirakud, mida saab hiljem teiste rakkude kasvatamiseks kasutada.
Piimahambaid on kokku 20 ning võrreldes jäävhammastega on need väiksemad ja sinaka värvusega. Piimahambad hakkavad lapsele suhu tekkima 6. – 8. elukuul ja tekkimine lõpeb 2 – 3 aasta vanuses.
Jäävhambad on piimahammastest suuremad ja kollaka värvusega. Jäävahammaste teke algab 5. – 6. eluaastal ja lõpeb 10. – 14. eluaastal. Kõige viimasena ilmuvad tarkusehambad umbes vanuses 17 – 20 eluaastat.