Astronoomid: meil tuleks näha end tulnukatena

FOTO: Vida Press

Inimkonda on huvitanud aegade hämarusest alates, kas meie päikesesüsteemis ja kogu universumis on veel planeete, kus võib elu olla, kuid kosmoseekspertide arvates tuleks inimkonnal end näha tulnukatena. 

Tulnukaid otsivad Maa raadioteleskoobid saadavad välja küll sõnumeid «Tere, naaber!», kuid meie antennid on suunatud Luige tähtkuju piirkonna tähele KIC 8462852. Paljude kosmoseekspertide arvates tuleks tähelepanu pöörata aga hoopis Perseuse tähtkuju Omicron Persei tähele, edastab Discovery News.

Universum on hiiglaslik, selles on miljardeid tähti, millel hüpoteetiliselt võib olla elu. Võimalik, et maaväliselt elult ei ole seni signaali kinni püütud, kuna ei jõuta väga laia ala pidevalt jälgida ja uurida.

Saksamaa Max Plancki päikesesüsteemi uuringute instituudi teadlaste Renee Helleri ja Ralph Pudritzi ning Kanada McMasteri ülikooli astronoomidegrupi arvates saab probleemi lahendada eksoplaneetide jälgimise abil.

Astronoomid jälgivad eksoplaneete, tegemist on kaugete tähtede ümber liikuvate planeetidega, mis ei kuulu meie päikesesüsteemi. Just need eksoplaneedid võivad anda vihjeid, mida saab seostada intelligentse eluga.

Maa teleskoopide  või kosmoseteleskoopide abil vaadatuna paistavad need planeedid liikuvat oma tähe eest läbi, varjates sellega tähevalgust.

Astronoomide jaoks on «Pühaks Graaliks» need planeedid, mis meenutavad meie planeeti Maad ning kui selline planeet asub oma tähest õigel kaugusel, et sellel saaks vett olla, siis tasub seda uurida. Maa- sarnasel planeedil ei tohi olla liiga kuum ega liiga külm.

Seega peab eksoplaneedi puhul olema täidetud kolm nõudmist: see peab  liikuma õigel kaugusel meie päikese sarnasest tähest, planeet peab olema umbes Maa suurune ja seal peavad valitsema Maa-sarnased olud, kaasa arvatud leiduma vett. Nende kolme aspekti olemasolul arvatakse, et suure tõenäosusega on seal siis elusolendeid, kaasa arvatud intelligentset elu.

Tulevikus loodetakse tulnukate jälile jõuda uue põlvkonna kosmoseteleskoopide abil, nagu seda on NASA James Webbi kosmoseteleskoop, mis võimaldab planeetide astmosfääris elusorganismide bioloogilistest protsessidest tekkinud biomarkerite jälile jõuda.

Seni on keskendutud raadiosignaalide abil tehtavatele maavälise elu otsingutele, kuid ühtegi kindlat märki tulnukate kohta ei ole saadud. Inimkonna arvates peaks tulnukad samuti saatma raadiosignaale, mis Maal kinni püütakse, kuid tegelikkuses võivad maavälised olendid kasutada midagi muud, millest inimkonnal aimu ei ole.

Astronoomid võivad saata välja signaale «Tere, naaber!», kuid kui tulnukad tegutsevad nii-öelda hoopis teisel laiepikkusel, siis kindlasti ei saa nad neid sõnumeid kätte.

Helleri ja Pudritzi sõnul ei peaks keskenduma oma signaalide väljasaatmisele, vaid sellele, kuidas panna end tulnukate asemele ja vaadata olukorda nende vaatevinklist.

Tuleb eeldada, et ka tulnukad jälgivad kaugete eksoplaneetide liikumist samal viisil nagu inimkond, kasutades samalaadseid astronoomilisi meetodeid.

«Meil tuleks mõelda, et me ise oleme tulnukad. Kui nad otsivad samuti eksoplaneete, siis peaks meie Maa neile samamoodi näha olema, nagu meile on paljud eksoplaneedid, mis oma tähe eest läbi liiguvad ja selle valgust varjavad. Võimalik, et need olendid on juba meie päikesesüsteemi leidnud ja uurivad seda, kaasa arvatud Maad. Seega ei saa välistada, et ühel päeval saame nende tervituse,» nentisid eksperdid.

«Me ei tea, kas maavälised intelligentsed olendid kasutavad samasuguseid vaatlustehnikaid nagu meie, kuid kui nad lähtuvad samadest füüsikaseadustest ja uurivad planeedi liikumist oma tähe ees, siis on suur šanss, et me ühel päeval üksteist leiame,» lisas Heller.

Astronoomid uurivad nüüd pingsalt kosmilist ala, mida hüütakse Maa transiiditsooniks. Selles tsoonis olevatelt planeetidelt saab vaadelda Maa orbiiti päikese ümber, seega saab teha järelduse, et kivine planeet asub oma tähest just sellisel kaugusel, et seal saaks elu olla. Tsoonis on umbes 82 meie päikese sarnast tähte, mille ümber on planeete.

«Selle strateegia puhul on uurimisala üsna kitsas ehk suureneb võimalus, et Maa jääb mõnele tulnukast astronoomile silma. Võimalik, et need tulnukastronoomid märkavad meie planeedi atmosfääris biomarkereid ja tahavad teada, kellelt need pärit on. Ootame siis koputamist ja küsimust Kes kodus on?» lisas Heller.

Astronoomide sõnul on inimkond lähtunud sellest, et kuskil mujal on tulnukad, kuid peaksime pilti muutma ja saama aru, et ka meie võime mõne teise intelligentse elu jaoks tulnukad olla.

Tagasi üles