/nginx/o/2016/03/01/5110815t1h4f73.jpg)
Hispaania Baskimaa separatistide grupeeringusse ETA (Euskadi Ta Askatasuna) kuulunud terrorist José Luis Urrusolo Sistiaga sai 620 aasta pikkuse vanglakaristuse, kuid ta vabastati pärast 19 vangla-aastat.
620 aastaks vangi mõistetud ETA terrorist pääses pärast 19 vangla-aastat vabadusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine terrorist pääses vabadusee möödunud pühapäeval, edastab mtv.fi.
Hispaania kohus mõistis nüüdseks 59-aastase Urrusolo Sistiaga 620 aastaks trellide taha osalemise eest vähemalt üheksas mõrvas ja kahes inimröövis.
Vangis olemise ajal käis mees mitmel korral kodus puhkamas.
ETA terrorist Urrusolo Sistiaga sai 30 aasta pikkuse vanglakaristuse 1985. aastal aset leidnud Hispaania keskpanga juhi Ricardo Tejero mõrva eest.
45-aastase vanglakaristuse sai ta ärimehe José Edmundo Casaña mõrva eest 1991. aastal ning 296 aastat sai ta samal aastal toime pandud kahe politseiniku mõrva eest.
38 aastat määrati Urrusolo Sistiagale kuulumise eest relvastatud äärmusgrupeeringusse ETA, ebaseaduslike relvade ja lõhkeainete omamise ning dokumentide võltsimise eest.
Veel 82 aastat vanglakaristust sai terrorist 1992. aastal aset leidnud Hispaania sõjaväelase, õhujõudude juhi Arturo Angera mõrva eest. Samal aastal tappis ta veel kaks sõjaväelast, mille eest talle määrati 58 lisa vangla-aastat.
70,5 aastat trellide taga määrati talle 1992. aastal tehtud atendaadi eest, milles hukkus kaks inimest, kellest üks oli politseinik.
Hispaania ja Prantsusmaa aladel asuva Baskimaa iseseisvuse eest võitleva ETA rünnakutes on aastate jooksul hukkunud sadu inimesi, kinnitamata andmetel ligi 1000 inimest.
ETA põhisihtmärgiks on olnud politseinikud ja sõjaväelased ning selle tõttu on neid hukkunute seas enim.
Baskiterroristide rünnakutes on elu kaotanud ka tsiviilisikuid, kes on juhuslikult sündmuspaigas olnud. 1987. aastal juunis Hipercor ostukeskuse maa-aluses parklas toimunud rünnakus hukkus 21 inimest ja sai haavata 45, nende seas oli mitu last ja eakat, kuid ka turiste.
Tavaliselt on ETA teatanud rünnakutest ette, et tsiviilisikud hoiaksid teatud paikadest eemale. Nii tehti ka Hipercori juhtumil, mil ETA teatas rünnakust 35 minuti enne selle toimumist.
Ostukeksuse evakuatsioon viibis ja selle tõttu oli ohvrite arv üsna suur.
1959. aastal asutatud ETA asutati eesmärgiga võidelda Hispaaniat valitsenud kindral Francisco Franco diktatuuri vastu.
ETA oli kõige aktiivsem 1980. aastal, mil hukkus terroristide käe läbi 100 inimest. 2001. aastal tahtis see grupeering tappa kolmel korral tollast Hispaania peaministrit José Maria Aznari, see ei õnnestunud.
2015. aasta septembris teatas ETA, et kuulutab välja relvarahu ja see on seni jõus.