Seitse asja, mis tuleks jätta enda teada

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Psühholoogide sõnul on olemas asju, mis tasuks jätta vaid enda teada, sest nende paljastamine võib kasu asemel kahju tuua.

Ära avalda oma ambitsioone – räägi vähe või üldse mitte oma ambitsioonidest ja nende elluviimisest. Tavaliselt on neis plaanides ja ettevõtmistest nõrku kohti ja ettenägematut, mille tõttu nende paljastamine võib anda kellelegi sinuvastase «relva». Vastutöötamine võib tekitada olukorra, kus pead rohkem pingutama või su unistused ei täitu raskuste tõttu.

Ära lobise liiga palju oma heategudest või heategevusest – heateod ja heategevus tekitab tavaliselt hea enesetunde, et kedagi on saadud aidata. Paljudel juhtudel tehakse seda anonüümselt. Kuid heategudega kiitlemist peetakse ülbuseks ja enesekesksuseks. Kui tekib tahtmine oma heateod paljastada, tasuks enne järele mõelda, mis see tegelikult on: kas tähelepanu otsimine või ebaisekus.

Ära paljasta oma elustiili väikseid nüansse – ei peeta just viisakaks, kui hakkad valjult arutama oma dieedi üksikasju või kuidas sa hommikul üles ärkad. Diskreetsus on see, mida teised hindavad, mitte laia suuga lobisemine. Kui tahad oma elu detailidega silma paista või saada kiitust, võib see anda positiivse tagasiside asemel hoopis vastupidise tulemuse.

Ära kiitle hetkedega, mil oled olnud «kangelane» - igapäevaelus on palju kergemaid ja raskemaid väljakutseid, milles osades oled «kangelase», osades aga «märtri» rollis. Elu muutub pidevalt ja rollid vahelduvad, seetõttu ei tasu mingisse kindlasse rolli ja olukorda kinni jääda.

Ära lobise liiga palju oma arusaamadest ning sellest, kuidas suhtud elusse ja surma – igaühel meist on oma elunägemus ja –kogemus ning see, mis sinu arvates on objektiivne tõde, ei pruugi seda olla teiste jaoks. Vaid harvadel juhtudel langevad inimeste vaated ja arusaamad täiesti kokku. Tuleb lihtsalt teiste arusaamad ära kuulata ja enda omasid mitte peale suruda.

Ära paljasta oma pereelus ettetulevaid probleeme – mida vähem sa oma pere saladusi avalikkuses jagad, seda vähem võib olla tagasilööke. Pere-elu  ja partnerlus on seda tugevam, mida enam suudate ise raskustest jagu saada. Probleeme tasuks seega lahendada pere keskel ja asjaosaliste osavõtul. Kui osalised aga kuulevad, et neist on räägitud väljapool kodu, võib see solvanguna tunduda ja probleemi võimendada.

Ära räägi kedagi taga ja ära näita näpuga – nii nagu riided lähevad kaua aega kandmisest mustaks, nii võib olla ka «meeleplekke», mis on tekkinud negatiivsusest, klatšist ja kõmust. Isik, kelle elu keerleb klatši ümber on võrdväärne sellega, kes astub uksest sisse ja ei võta poriseid jalatseid ära, vaid jätab nendega põrandale porijäljed.

Tagasi üles