/nginx/o/2016/02/26/5096563t1h8011.jpg)
Soomes Vantaas andis ema linna kohtusse, kuna tema poega kiusati ja peksti kohalikus koolis regulaarselt.
Soomlanna andis poja koolikiusamise tõttu linna kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ema tahtis linnalt saada kompensatsiooni pojale tekitatud vaimse ja füüsilise kahju eest, edastab mtv.fi.
Naise teatel ei sekkunud õpetajad ega haridusametnikud ta poja juhtumisse ka siis, kui kiusamine ja lapse alandamine väga julmaks muutus. Poiss õppis Vantaa koolis aastatel 2007 – 2011, poiss pääses kiusamisest alles siis, kui vahetas kooli, olles jõudnud nüüd põhikooli.
Ema sõnul ei täitunud õpetajad oma tööülesandeid, kuna nad ei tegelenud kiusamise takistamise ja lõpetamisega.
Naine tahab linnalt ja haridusametnikelt saada kohtu kaudu lapsele tekitatud kahju eest 20 000 eurot.
Vantaa ametnike sõnul ei pea nemad koolikiusamisjuhtumeid lahendama ja kohtusse minek oli ebaseaduslik. Kooli teatel on neil kiusamisvastane programm ja õpetajad tegutsesid selle alusel.
Vantaa ringkonnakohtus ilmnes, et kiusamine leidis aset pika aja vältel, kuid samas ei leitud tõendeid, et õpetajad oleks kiusamise ennetamistöö tegemata jätnud.
Teisalt aga oli kiusatud poisi pereliikmete suhted kiusamise tõttu halvenenud ja õpetajate rääkimine perega ei oleks aidanud.
Ema kaebas Vantaa kohtu otsuse, et linn ei pea kompensatsiooni maksma, edasi Helsingi apellatsioonikohtusse, mis jättis Vantaa kohtu otsuse muutmata.
Vantaa linnavalitsuse haridusala juhtivametnik Kirsi Kolu peab juhtunut kahetsusväärseks.
«Erandlik ja kurb juhtum. Kui mõelda koolis toimunule ning pere omavahelistele lahkhelidele, siis on lapsest kahju, sest tema jäi kahe tule vahele,» teatas Kolu.
Kolu lisas, et Vantaa kool on keerulises olukorras, sest lisaks lastevahelistele ebakõladele peab ta tegelema ka täiskasvanute suhetega.
«Sellistes olukordades on palju aspekte, mis on pärit lapse kodust ja millel ei ole kooliga seost. Linna kohtusse andmine ei lahendanud olukorda, vaid tekitas õpetajatele ja võimuesindajatele mõttetut stressi,» nentis haridustöötaja.
Kolu sõnul peab kiusamisjuhtumit märgates kohe sekkuma, mitte alles siis, kui olukord on eskaleerunud ja laps hammasrataste vahele jäänud.
Haridustöötaja arvates ei kao koolikiusamine mitte kuhugi, sest alati on neid, kes massist erinevad ja keda isegi kardetakse.
«Kiusamine mõjutab kiusatavat, kuid see jätab jälje ka kiusajasse. Tavaliselt mõlema poole enesetunne ja eneseaustus saavad kannatada,» teatas asjatundja.
Soome õpetajate ametiühingu esindaja, jurist Nina Lahtineni sõnul saab koolikiusamist ennetada sellega, et õpilased jagatakse väiksemateks rühmadeks, mille liikmed peavad koostööd tegema. Kui aga olukord muutub väga karmiks, siis tuleks karistada, kuid seda tuleb teha pedagoogiliste vahenditega.