/nginx/o/2010/12/18/486277t1h8561.jpg)
Käesoleva aasta üks suurimaid teleprojekte, «Eesti talent» 2010, kulmineerus nädalavahetusel Rocca Al Mare spordi- ja kontserthallis peetud suurejoonelisel lõpugalal.
Erki-Andres Nuut: see õige peab olema parajalt lai, parajalt pehme, parajalt vana...
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast ligi kaht ja poolt tundi kestnud pingelist heitlust kümne finalisti vahel pärjati talenditiitli, au, kuulsuse ja veerand miljoni krooniga murulibledega oma pillimänguoskust demonstreerinud 21-aastane Erki-Andres Nuut. Kolme parima hulka tulid veel tantsutrupp Terminatorz Family ja kõigest üheksa-aastane trummar Simo Atso, kes on oma rütmitunnetuse ilmselgelt Metsatöllus trummipulki valitsevalt isalt geenidega kaasa saanud.
Erki-Andres Nuut jõudis lehepillimänguni puht praktilistel kaalutlustel – peamiselt erinevatel klahvpilliinstrumentidel musitseerides tundis ta ühel suvel lõkke ääres istudes, et kuna klaverit juba tule äärde aasale ei tassi, siis oleks vaja veidi kergemaid alternatiive.
«No klaver ilmselt põleks päris hästi ja annaks ka palju sooja, aga tervel kujul transportida on seda natuke keeruline,» viskas mees villast ning rääkis kuidas ta ükskord lihtsalt puhtjuhuslikult rohukõrt sõrmede vahel puhudes avastas, et pöidlaid veidi kõverdades saab heli kõrgust muuta.
«Selle viisi mängimise eesmärgiga hakkasin rohupilli katsetama umbes kolm aastat tagasi. Lootsin, et kui juba «Kaerajaani» sellega mängida saaks oleks väga lahe. Proovisin raadio järgi. Läks üks noot pihta, olin väga õnnelik.
Läks teine, mõtlesin, et ehk on isegi mõtet edasi harjutada,» rääkis Nuut. Tihedamaks proovitegemiseks läks alles siis kui noormehe ema talvel turult kassile lillepotis odra lehtedest kasvatatud muru kaasa tõi. «Vaatasin, et head laiad kõrred ning äge oleks sellega naabritele närvidele käia. Pott köögis, raadio mängis ja hea oli üritada muusikale pihta saada,» kirjeldas mees oma murupillimuusikutee algust.
Täpsemat pillimängu tehnikat tutvustades pidas ta oluliseks, et puhuda tuleks enamvähem võrdse tugevusega ja heli kõrgust reguleerida pöialde asendi muutmisega. Odrast kasvatatud kõrtel on tema sõnul optimaalne laius, sest väga kitsastega mängida pole võimalik.
«Kõrte faktoreid on väga palju, neist võiks ju lõputult rääkida, sest see õige peab olema just parajalt lai, parajalt pehme, parajalt vana ja... no väga noored lähevad kergemini katki ja oleneb ka sellest, mis noote on vaja mängida. Osadega on parem madalaid ja osadega parem kõrgemaid,» pidas ta kõrrepilli õppimist siiski oluliselt lihtsamaks kui mõne puhkpilli harjutamist. Saates ja ekraani taga proovisid sellega hakkama saada ka kohtunik Mihkel Raud ja saatejuht Tanel Padar, kuid pidid oma esmased katsed läbikukkunuks tunnistama.
Varasemalt on Erki-Andres Nuut oma talenti demonstreerinud saates «Talendijaht» ja Venemaa televisioonis ühe minuti kuulsuse («Minut Slavõi») saadetes. Viimases jõudis ta isegi poolfinaali. «Eesti talendi» saatesse sai ta kutse selle korraldajatelt. «Helistati ja küsiti, et kas mul oleks huvi proovida. Alguses mõtlesin, et on juba käidud siin ja seal, et kas on ikka mõtet,» võib Nuut oma langetatud otsuse üle igati rõõmu tunda.
Võiduraha kulutamise üle lubas ta veel mõelda, esimeste asjadena tulid pähe aga uue hea süntesaatori ja miks mitte ka mõne teise pilli soetamine ning autokooli minek.
«Millegagi peab ju neid raskeid sünte vedama,» muheles mees. Muist rahast investeerib ta kindlasti aga ka muru kasvatamisse ning oma isikliku lehepilliorkestri loomiseks. «See on ammune unistus leida juurde neli-viis inimest ja õpetada neile see pasundamine selgeks. Igaüks, kellel vähekenegi muusikalist kuulmist, saaks sellega hakkama,» julgustas Nuut huvilisi endast Facebooki teel märku andma.