Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Teejoomine Meisterjaani moodi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
  • Meisterjaan räägib oma kirest tee vastu.

Meisterjaan ehk Jaan Tätte juunior joob muusikat tehes alati teed. Ka «Parmupillihulluse» kirjutas ta head Hiina teed juues. Kuidas käib teejoomine aga siis, kui ta parasjagu muusikat ei tee?

Muusikategemise tuhinas ei pruugi Jaan Tätte hiinapärast teejoomise tseremooniat alati ette võtta nii põhjalikult, nagu tal on kombeks paaril-kolmel korral nädalas, kui asja juurde kuuluvad puidust teelauake, väike savikann ja tillukesed teetassid.

Muusika on töö ja siis teeb Meisterjaan natuke lihtsamalt: paneb teekausi või kruusi põhja teepuru, valab termosest kuuma vee peale ja rüüpab selle kohe ära. Niimoodi õige mitu korda, kuni teel enam kangust ega värvi pole.

Peategelane on aga mõlemal juhul üks: kvaliteetne Hiina tee. Põhiliselt Puerh või oolong. Enamasti on see pärit Chado teepoest Tallinna vanalinnas, mille kvaliteetsete Aasia teede valikut peab Tätte üheks paremaks Eestis.

Esimesed satsid korralikku Hiina teed tõi ta aga kaasa pooleaastaselt Aasia rännakult Lõuna-Hiinast, kus talle teetseremoonia pisik külge hakkaski. Et tee võib olla nii meeldiv, maitseda hästi ja seda võib juua rahulikul moel, polnud ta varem kogenud. «Õieti ei olegi see seal eriline teetseremoonia, vaid lihtsalt komme teed juua ja sellega külalisi kostitada,» mainib Tätte.

Otsis parmupille, leidis ka tee

Tegelikult läks ta sinna oma parmupillide kogu täiendama – Hiinas on need hoopis teistsuguse kõlaga kui meil –, kuid sattus ühtelugu ka teejoomistele, kus külalistele väikestest tassidest või kausikestest kanget teed pakuti. «Teinekord sai seda kohalike seltsis viisakusest joodud nii palju, et pea hakkas ringi käima. Ja kui juba kergendatult mõtlesin, et nüüd lõpuks on tee otsas, tehti minu üllatuseks uut juurde,» meenutab ta naerdes.

Teiselt pikemalt reisilt Hiina teekasvatuse piirkonda Yunnani 2012. aastal tuli ta juba uhkelt tagasi teejoomise täisvarustusega. Korralikule teele, Puerhile ja oolongile, mida seal juuakse kõige rohkem, lisandusid puidust teelaud, väikesed kannud ja tassid. Neid kotist välja võttes oli aga üllatus suur, kui sõber, kes parasjagu külas oli, ootas teda kodus samasuguse teekomplektiga. Tal ei õnnestunudki originaalne olla! Kuid muusik näeb praegugi rõõmuga, kuidas hea tee on Eestis tõusev trend. Muide, ka parmupill ja tee klapivad hästi: hiljuti kutsuti ta ühele teeõhtule parmupilli mängima ja seltskond jäi kooslusega rahule.

Oma koduseid Hiina algupäraga teepause tähistab Meisterjaan väljendiga Gong-Fu, mis tähendab oskust. «Teisisõnu, oskuslikku tee tegemist.» See tähendab, et teetseremoonia juures ei ole oluline ainult tee joomine ise, vaid ka selle valmistamise protsess. See aitab rahuneda ja nauding teest saab suurem. Muidugi tuleb selleks võtta aega.

Rahustab ja ergutab

«Hea tee teeb head. Mõnikord veedan tee seltsis vaikselt tunni või rohkemgi. Tee rahustab ja ergutab ühtaegu, rääkimata selle tervistavatest omadustest – kui sellega muidugi liiale ei minda,» selgitab Tätte, miks ta teejoomist armastab. Ka pere ja sõpradega võetakse mõnikord teetseremooniaks aeg maha, unustatakse telefon ja argiaskeldused ning keskendutakse ainult sellele.

Muusika kirjutamisel on samuti teest abi, sest see lisab erksust, selitab mõtteid, aitab keskenduda – eriti Puerh. Kohv ju ergutab ka, kuid juba tunni pärast oled loid. «Tee joomisele ei järgne säärast «poh-melli», selle mõju jätkub kauemaks,» nendib Meisterjaan.

Kui tahate Tätte teetseremooniat kodus proovida, ongi esmatähtis hea tee. Hiina tee kvaliteeti hindab ta üle kõige: kui maitse võibki teistel olla hea, siis mõju ei pruugi olla sama. «Võrrelda näiteks kvaliteetset leheteed pakiteega on umbes sama nagu võrrelda head punaveini viina-apelsinimahla kokteiliga. Mõlemad toimivad, kuid mõju on erinev,» ütleb ta. Mis ei tähenda, nagu ta paki- või ka tavalist kannuteed kunagi ei jooks.

Kui Meisterjaan on külas või kodus koos suurema söömaseltskonnaga, siis ta ei pirtsuta. Ning mine tea, mõni väga zen-inimene suudab ehk ka pakiteest enesele valgustusliku momendi välja võluda, ütleb ta muhedalt. Kuigi pakitee on pigem kiireks, n-ö möödaminnes joomiseks, ehe tee aga korralikuks pausiks.

Kuidas teha?

«Igaüks talitagu oma võimaluste piires ja maitse järgi, puudutagu see teed või teenõusid,» ütleb Meisterjaan, kui tema teetseremooniat alustame. Sel viisil võib teha kõiki teesid, peaasi, et see oleks kvaliteetne ja ilma lisamaitseaineteta, ütleb ta.

Vaja on puhast vett – sobib allikavesi, aga ka filtreeritud kraanivesi. Jälgida võiks, et nii keedukann, termos kui ka teenõud oleksid puhtad. Eriti tugevat maitse­lisa võivad anda kohvijäägid. Ka katlakiviga kann pole hea, sel juhul võiks vett juba pliidil potis keeta.

Foto: Mihkel Maripuu

Ta laseb vee keema ja valab siis termosesse. Kui kuum võiks vesi väikesesse savikannu teelehtedele kallamisel olla, sõltub tee töötlusest. Kui rohelisele teele meeldib pigem 70kraadine vesi, siis röstitud tee tahab kuumemat. Termose kasutamine hoiab vee temperatuuri stabiilsena – mitu korda vett keema lastes keedate selle üle, vee keemiline koostis muutub ja tulemus ei pruugi olla nii maitsev.

Väikesel puidust teelaual on ootel väike savikann, klaasist teekann ja tassid. Kõigepealt valab Meisterjaan termosest sortsu kuuma vett nii kannudesse kui ka tassidesse, sealt teelauale, kus on spetsiaalsed äravooluaugud. See puhastab ja soojendab nõud.

Arvukate teepakkide seast valib ta tugevalt turgutava toimega Gaba oolongi, mis on pärit Taiwanist, kus teekultuur on eriti heal järjel. Ta paneb hallikad krussis teelehed väikesesse savikannu, valab kuuma vee üksnes korraks peale ja kallab esimese tõmmise samuti ära teelauale. See on õige hetk teed nuusutada ja lõhna nautida.

Foto: Mihkel Maripuu

Siis on järg esimese joomiseks mõeldud tõmmise käes. Ta valab vee savikannu, hoiab seal 4 sekundit, valab siis klaaskannu ja sealt tassidesse. Tõmmis on veel õrna jumega ja maheda maitsega. Järgmisel korral lastakse teel tõmmata juba 10 sekundit, siis veel rohkem, kuni 5 minutini välja, värv saab aina tumedam ja maitse jõulisem. Ka teelehed on kannus iga korraga üha rohkem avanenud. Edasi võib protseduuri vaheldumisi tee joomisega korrata, kuni jätkub vett või maitse lahjeneb. «Nii on hea jälgida tee maitsenüansside, kanguse ja värvi muutumist, kuid nii annab tee kätte ka kõik kasuliku, mis selles on,» ütleb Tätte. Võib teha ka mitu lahjat tõmmist või ühe kange – kuidas meeldib.

Foto: Mihkel Maripuu
Tagasi üles