Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Marina Riisalu šokk presidendi vastuvõtul: tuldi juurde ja küsiti, kust ma selle õuduse selga sain

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elu24
Copy
Riigikogu liige Aivar Riisalu ja Marina Riisalu
Riigikogu liige Aivar Riisalu ja Marina Riisalu Foto: Presidendi kantselei

Endise riigikogulase Aivar Riisalu abikaasa, ettevõtja Marina Riisalu arvates ei tea enam keegi, mis on vabariigi aastapäev ja presidendi vastuvõtt.

Riisalu kantud kleitidele pole ajakirjandus ja inimesed kommentaariumites armu andnud. Esimesel korral oli see šokeeriv. Marina kuulas tähelepanelikult presidendi kõnet ja sõelus sealt välja endale huvitavamaid mõtteid - ka selleks puhuks, kui mõni ajakirjanik peaks tulema tema arvamust küsima. 

«Siis tuli esimene mikrofon ja küsiti, et kust te selle õuduse selga saite. Siis ehmatas ikka väga ära küll,» tunnistas Marina saates "Radar", et selleks korraks oli tema tuju rikutud.

Järgmisel vastuvõtul oli tema peas vaid mõte, et on vaja ilusat kleiti, sest ta ei taha enam mööda päid-jalgu saada.

Sellegipoolest on vaid ühe korra tema kleit heaks kiidetud.

«See on solvav. Kohe isiklikult solvav. Mille jaoks on vaja seda kleiti arvustada?» küsis ta. «Kui ma olin juba mitmeid aastaid käinud, siis ma mõtlesin ka, et nüüd ma lähen kuskile täikale ja ostan tõsiselt koleda kleidi - et kui tahate halvasti öelda, siis öelge ja ma tean, et saan asja eest.»

Riisalu tunnistas, et kommentaarid teevad haiget.

«Algul naersin nende üle, aga mida edasi lugeda, siis ikka solvusin ka.» 

Eriti hämmastavad teda moeloojate endi kommentaarid teiste moeloojate tööde kohta. «Siis ütle sellele teisele moeloojale, et oh õudust. Minu käest ei tellinud ja sinu kleit on kole. Miks te peate seda õnnetut kleidikandjat materdama?» küsis Riisalu.

Riisalu märkis, et presidendiga kätlemine on siiski ka suur tunnustus. «Siin ongi nagu kaks otsa. Ühtpidi suur tunnustus, et sa saad kätelda. Teiselt poolt on sul suur mure, et nüüd kõik vaatavad ja mis nad mul nüüd pärast ütlevad. Sest see kuulsus, niiöelda see hetk, need on sekundid, mis sa seal ekraani peal oled, aga pärast seda, vabandust väljenduse eest, s***a saad ikka päris pikalt,» räägib ta.

«Pärast, kui oledki natukene ära solvunud, mõtled ja vaagid omal peas. Siis mõtled ka - aga mina käisin kätlemas ja teie küll ütlete siin halvasti, aga tehke järgi või tehke paremini,» lisab Riisalu.

Tagasi üles