/nginx/o/2016/02/22/5073021t1hfe8e.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA Apollo 10 missiooni astronaudid kuulsid Kuu pimeda poole juures orbiidil olles kummalist «muusikat» ajal, mil nende side Maaga mõneks ajaks katkes.
Video: Apollo 10 astronaudid kuulsid Kuu pimedalt poolelt kummalist «muusikat»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See paljastus 1969. aasta missiooni helisalvestistest, mis nüüd avalikustati, edastab news.com.au.
Apollo 10 oli Apollo programmi neljas mehitatud lend, mis tegi Kuu ümber 31 tiiru, kuid astronaudid kuulsid siis ka ebatavalist sisisevat ja vilistavat laulusarnast heli.
Lindistusel on kuulda, kuidas üks astronautidest, küsib mis see olla võib ja siis jäljendab kuuldud heli.
Apollo 10 meeskond, kuhu kuulusid Thomas Strafford, John Young ja Eugene Cernan jätkavad kummalise heli või muusika teemal rääkimist veel siis, kui rakett jõuab Kuu nähtava poole juurde tagasi. Nende arvates meenutas see mingil määral Briti ansambli Pink Floydi muusikat.
Apollo 15 astronaut Al Worden kommenteeris, et kui tema oleks missioonil olles sellist heli kuulnud, oleks ta hirmust kange.
Apollo 10 missiooni pardasalvestis oli ligi 40 aastat luku ja riivi taga kuni 2008. aastani, mil Apollo missioonide pardasalvestised kuulutati lõpuks mittesalajasteks. USAs tutvustatakse neid nüüd dokumentaalsaatesarjas.
Eksperdid ei osanud öelda 1969. aastal ega ka hiljem, mis või kes sellist «kosmilist muusikat» tekitas, kuid kindlasti ei olnud see Pink Floyd.
Wikipedia: Apollo 10 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi neljanda mehitatud lennu.
Apollo 10 startis Kennedy Kosmosekeskusest 18. mail 1969 ja jõudis tagasi Maale 26. mail. Meeskonda kuulusid lennu komandör Thomas Stafford, juhtimismooduli Charlie Brown piloot John Young ja kuumooduli Snoopy piloot Eugene Cernan.
Apollo 10 lend oli Kuul maandumise peaproov, mille eesmärk oli testida kuumoodulit Kuu orbiidil. Katsemanöövrite käigus jõudis moodul 15,6 kilomeetri kaugusele Kuu pinnast ning esimest korda saadeti Maale värviline telepilt kosmosest.
2001. aasta Guinnessi rekordite raamatu väitel saavutas Apollo 10 tagasiteel Maale suurima kiiruse, millega mehitatud kosmoselaev on kunagi liikunud – 39 897 kilomeetrit tunnis.