Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Ukrainat esindab Eurovisioonil Krimmi tatarlanna palaga, mis viitab Venemaa annektsioonile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Ukraina tatarlannast laulja Susana Jamaladinova,lavanimega Jamala
Ukraina tatarlannast laulja Susana Jamaladinova,lavanimega Jamala Foto: SCANPIX

Ukrainat esindab sel aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel Rootsis Krimmi tatarlanna Jamala (kodanikunimega Susana Jamaladinova), kelle pala räägib diktaator Jossif Stalini ajal krimmitatarlaste deporteerimisest, kuid samas viidatakse ka Krimmi annekteerimisele Venemaa poolt.

32-aastane lauljanna on Ukrainas väga menukas džässilaulja, kes edestas Eurovisioonile pääsemise võistlusel viite konkurenti, edastab The Telegraph.

Tatarlaste rahvarõivaid kandnud Jamala puhkes Ukraina lauluvõistluse finaalis nutma, kui ta võidu ja suure aplausi osaliseks sai.

Jamala pala kannab pealkirja «1944» ja see räägib, kuidas Stalini režiim deporteeris 240 000 tatarlast Krimmist Kesk-Aasiasse ja Siberisse inimtühjadele aladele, kus paljud hukkusid nälja ja kurnatuse tõttu.

Paljud tatarlased võrdlevad Stalini terrorit 2014. aset leidnud sündmustega, milles Venemaa kuulutas Krimmi enda omaks hoolimata, et see kuulus pikka aega Ukrainale.

«See pala räägib sellest, mida me kõik praegu Ukrainas tunneme,» sõnas üks Ukraina Eurovisiooni kohtunikest, 2004. aastal Eurovisiooni võitnud Ruslana.

Stalini režiim süüdistas 1944. aastal Krimmi tatarlasi natsidega koostöös, kuid tegelikult oli tatarlaste väljasaatmine etniline puhastamine.

Jamala vanavanaema oli 20. eluaastate keskpaigas, kui tema, ta neli poega ja tütar Krimmist lahkuma sunniti, kuid üks lastest ei pidanud raskel teekonnal vastu ja suri.

«Pühendan selle laulu oma vanavanaemale ja tema tütrele, kelle matmispaik on tähistamata, kuid ka veel neile tuhandetele tatarlastele, kes elu kaotasid ja kellest ei ole isegi fotosid,» selgitas lauljanna.

Ta lisas, et nüüdset Venemaa okupatsiooni Krimmis saab võrrelda varasemalt jutunuga, sest nagu siis nii ka nüüd on tatarlased kannatajad.

Krimmi tatarlased hakkasid Krimmi tagasi pöörduma pärast seda, kui Nõukogude Liit 1991. aastal kokku varises, kuid tatarlaste elu muutus uuesti 2014. aastal Venemaa annektsiooni ajal, mil neid hakati taga kiusama ja arreteerima.

Nii ÜRO kui mitmed riigid mõistsid hukka nii Krimmi annekteerimise Venemaa poolt kui tatarlaste allasurumise.

61. Eurovisiooni lauluvõistlus leiab aset Rootsis Stockholmis, poolfinaalid toimuvad 10. ja 12. mail ning finaal 14. mail.

Tagasi üles