/nginx/o/2016/02/19/5064529t1hdfe7.jpg)
Arheoloogide teatel uurivad nad Jordaania iidset 150 kilomeetri pikkust müüri, mille ehitamisaeg, kes ehitas ja millisel otstarbel, on teadmata.
Jordaanias asub müstiline müür, kuid mis oli selle otstarve?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Khatt Shebib kaitsemüüri avastas 1948. aastal Jordaanias resideerunud Briti diplomaat Alec Kirkbridge, kes märkas lennukiga lennates maastikul pikka ehitist, edastasb Live Science.
Jordaania arheoloogid tegid kaitsemüürist õhufotod, mille abil seda on uuritud. Ilmnes, et müürist on alles 106 kilomeetrit ja see kulgeb kirdest edelasse. Osa müürist kulgeb kahe reana kõrvuti, osa aga hargneb lahku.
«Meie andmetel võib kogu müüri pikkus olla 150 kilomeetrit, kui kaasata ka lahknevad osad. Nüüdseks on see ehitis võrdlemisi lagunenud. Võimalik, et see oli kunagi vaid üks meeter kõrge ja pool meetrit lai,» teatas Lääne-Austraalia ülikooli teadlane David Kennedy.
Arheoloogid avastasid Khatt Shebibi juurest 100 torni, mille diameeter oli 2 – 4 meetrit, jäänused. Osa torne oli ehitatud müürist märgatavalt hiljem.
Oletatakse, et neid torne kasutati erineval otstarbel. Osa neist pakkusid öiseks ajaks turvalist magamispaika, osa oli müürivahtide paigad, osa aga küttide vaatluse ja loomade ligimeelitamise kohad.
Asjatundjate sõnul ei ole teada, kes, millal ja miks sellise madala, kuid pika müüri ehitas.
Mõningaid vastuseid on andnud keraamika leidmine. Kennedy teatel pärinevad potikillud Jordaania alal eksisteerinud Nabateani perioodist (312 eKr - 106 pKr) ja Umayyadi perioodist (661 – 750 pKr). Seega võib see müür olla ehitatud ja täiendatud millalgi nimetatud ajavahemikel.
Jordaania ala asus 312 eKr kuni 750 pKr kümneid riike ja impeeriume, millest osa seega ehitas selle müüri.
«Tegemist ei pruukinud olla suure ettevõtmisega, kuhu oleks kaasatud kogu riiki, pigem oli tegemist kohaliku võimukandja rajatisega,» arvas Kennedy.
Kuna müür on madal, siis ei pakkunud see kuigivõrd kaitset ehk see ei olnud kaitserajatis. Müüri juures olid iidsel ajal põllud ja see lubab oletada, et tegemist on mingi maa-ala piiriehitisega. Võimalik, et see eraldas põllumehi rändkarjakasvatajatest või siis oli külade vaheline piir.
Kennedy sõnul on ehitisest olemas aerofotod, kuid need ei anna vastust selle müüri kasutuseesmärgi ja täpse ehitusaja kohta. Vaid kohapeal tehtavad väljakaevamised aitaksid saada vastuseid.
Pilte vaata siit.