/nginx/o/2016/02/18/5060645t1h6816.jpg)
Soome Tampere põllumajandusülikooli ja Soome keskkonnaameti ühisuuringus korjati möödunud aasta suvel festivalikülastajate, maamajapidamiste ja põllumajandust õppvate üliõpilaste väljaheiteid, uurimaks kas need sobivad põlluväetiseks.
Uuring: festivalikülastajate väljaheide sobib väetiseks, kuid selles võib sisalduda ravimeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fekaaliteadlased korjasid proove näiteks Helsingi Weekend festivalil, Tampere Tammerfestil, Maailma Kylä festivalil ja Puntala Rock festivalil, edastab Yle.
«Kõige rohkem saime fekaaliproove Helsingi festivalilt, sest seal oli seda enim,» teatas Tampere põllumajandusülikooli uurija Eeva-Liisa Viskari.
Teadlased lasid valmistada festivalikülastajate jaoks erilised välikäimlad, milles olnud ekskremendid kokku koguti.
Nüüdseks on proovidele uuringud tehtud ja tulemused teada. Teadlaste sõnul saab festivalikülastajate väljaheidet sõnnikuna kasutada, sest selles ei olnud näiteks salmonellabakterit ja E. coli oli minimaalselt. Kasulike ainete osakaal oli festivalikülastajatelt ja teistelt kogutud ekskrementides võrdlemisi suur.
Samas oli selles liiga vähe lämmastikku, mille tõttu ühe hektari põllumaa väetamiseks oleks vaja 36 000 liitrit inimväljaheidet. See vastab 72 inimese ühe aastasele ekskrementidekogusele.
Tedlaste sõnul saaks Tamperest saadud ekskrementidega väetada 3000 hektari suuruse põlluala.
Uuriti ka kui palju on proovides ohtlikke aineid, eelkõige ravimeid. Alkoholi ei uuritud, kuna maks lagundab selle, kuid samas oli proovides kofeiin olemas ja see liigitatakse ravimite alla.
Uuritud proovidest leiti jälgi 17 erineva ravimi kohta, kõige enam oli valuvaigisteid, järgnesid antibiootikumid, südame- ja veresoonkonna ravimid ja depressiooniravimid.
Uurijate sõnul ei ole täheldatud, et inimestelt pärit sõnnikuga põldude väetamisel oleks viljas ohtlikus koguses ravimitest pärit aineid.
Uuringu teinud teadlastel on Kangasallas ja Iittalas katsepõllud, millel inimekskrementide abil viljakasvatust katsetatakse. Senised tulemused on olnud positiivsed.