Video: Amazonasest leiti jõgi, mis keedab oma ohvrid ära

FOTO: Youtube

Peruu Amazonases leiti jõgi, mille vesi on sõna otseses mõttes nii kuum, et keeb ja keedab sinna kukkujad ära.

Peruus on keeva jõe kohta mitmeid legende, mille tõttu peruulasest geoteadlane Andres Ruzo ei uskunud, et tegelikkuses selline kuuma veega jõgi olemas on, edastab Daily Mail.

Teadlase arvates on isegi väikese jõe vee keema ajamiseks märgatavas koguses geotermaalset kuumust ning Amazonase jõestik asub aktiivvulkaanidest kaugel.

Siis aga läks Ruzo kurikuulsat keeva veega  Mayantuyacu jõge oma silmaga vaatama ja sai kinnituse. Ilmnes, et jõevee kuumuse põhjustavad selle põhjas asuvad kuumaveeallikad.

Kui piirkonnas sajab vihma, siis valgub vihmavesi poorsesse põhjakivimisse, sealt edasi Maa sisekihtidesse, kus on märgatavalt kuumem kui mapinnal. Vesi liigub edasi Maa sisemises kihis, kus on suuri pragusid, mille kaudu ta uuesti kõrgemasse kihti jõuab. Just see põhjustab kuumaveeallikaid, mis panevad ka Mayantuyacu jõe vee keema.

Ruzo sõnul kuulis ta keeva jõe kohta esmakordselt lapsena oma vanaisalt, kes rääkis talle lugusid, kuidas Hispaania konkistadoorid tapsid inkade viimase valitseja Atahualpa. Pärast tema tapmist siirdusid vallitajad Amzonase vihmametsa inkade aardeid otsima.

Kui otsijategrupp sealt tagasi jõudis, rääkisid nad kaaslastele  kohutavaid lugusid inimesi söövatest madudest ja keeva veega jõest.  12 aastat hiljem kuulis Ruzo lugu uuesti, kui ta tädi enda sõnul külastas Mayantuyacu jõe piirkonda.

Ruzost sai geofüüsik, kes otsustas, et otsib selle jõe üles ja uurib, mis põhjustab keemisfenomeni.

«Küsitlesin kolleege, nafta- ja kaevandusfirmasid, et kas nemad oskavad kuuma veega jõe fenomeni selgitada, kuid vastus oli eitav. Maailmas on veel keeva veega jõgesid, kuid need asuvad vulkaanide piirkonnas. Kogu jõevee kuumaks ajamiseks on vaja väga suurt soojakogust,» nentis teadlane.

Ruzo uuris keeva jõe kohta kohalikult Ashninka hõimult, kelle jaoks on Mayantuyacu püha paik.

Uurimine näitas, et kõige laiemas kohas on jõe laius 25 meetrit ja sügavus on keskmiselt kuus meetrit. Vesi on selles piisavalt kuum, et saada kuuma teed, kuid osades paikades vesi isegi keeb.

«Mayantuyacu jõe vette käe panemisel tekib tugev põletus juba vähem kui poole sekundiga. Kui sellesse kukkuda, siis ellu ei jää,» teatas Ruzo.

Ta selgitas, et inimkehas on veenid ja arterid, mida mööda soe veri liigub. Selle jõe puhul  on umbes sama fenomen, kuum vesi liigub pinnases ja katkistest kohtades jõuab kuumaveeallikana jõkke.

Teadlase sõnul oli üsna šokeeriv näha loomi kuuma vette kukkumas ja ära keemas, muutudes valgeks.

«Loomad tahtsid välja ujuda, kuid ei jõudnud, sest nahk ja liha hakkas nende skeletilt ära tulema. Samuti neelasid nad kuuma vett alla, mis nende sisikonda kõrvetas,» selgitas Ruzo.

Ruzo lisas, et millegipärast ei ole teadusringkonnad selle ebatavalise jõe vastu varem huvi tundnud, kuid temale pakub see huvi.

Ta avaldas juba raamatu «The Boling River: Adventure and Discovery in the Amazon», milles seda jõge kirjeldatakse teaduslikust vaatenurgast esmakordselt.

Ruzo sõnul vajab see looduse ebatavalisus kaitset, sest selle kallastel asuvaid metsi on hakatud maha võtma, mille tõttu on tasakaal hakanud häiruma.

Tagasi üles