Neandertallased ja nüüdisinimesed said seniarvatust varem ühiseid järglasi

FOTO: Vida Press

Siberist Altaist leitud neandertallasest naise skelett lubab oletada, et neandertallased ja nüüdisinimesed said seniarvatust varem ühiseid järglasi.

Umbes 100 000 aastat tagasi elanud naise uurimine näitas, et tal oli paar nüüdisinimesest sugulast, edastab Discovery News.

Mitmed geeniuuringud on paljastanud, et neandertallased ja nüüdisinimesed segunesid, sellele viitab eurooplaste ja asiaatide genoomis leiduv neandertallaste DNA.

Siberist leitud neandertallasest naine on aga esimene tõend, et kahe inimliigi vahel toimus kopuleerumine.

«See naine on esimene geneetiline tõend nüüdisinimeste elamisest väljapool Aafrikat juba 100 000 aastat tagasi,» teatas Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi antropoloog Sergi Castellano.

Castellano lisas, et neandertallased ja nüüdisinimesed eksisteerisid piisavalt pikka aega koos, et seguneda ja ühiseid lapsi saada.

«Neandertallased ja nüüdisinimesed on kaks inimgruppi, millest esimene on arhailine ja teine nüüdisaegne, nad ei ole erinevad liigid,» teatas teadlane.

Varasema teooria kohaselt elasid ja paaritusid neandertallased ja nüüdisinimesed väljaspool Aafrikat umbes 65 000 – 47 000 aastat tagasi.

Siberi neandertallasest naine aga näitas, et tegelikult võisid kaks liiki sigida juba 120 000 aastat tagasi, mil mõlema liigi esindajad elasid tänapäeva Pärsia lahe piirkonnas, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Liibanonis, Süürias ja Türgis.

Castellano, Martin Kuhlwilm ja nende kolleegid analüüsisid Siberi naise DNAd ja võrdlesid seda tänapäeval Aafrikas elavate inimeste DNAga.

Uuringusse kaasati võrdluseks ka Denissovi inimese jäänus ning kahe neandertallase omad, mis leiti Horvaatias ja Hispaanias asuvast koopast. Nende kolme puhul ei ilmnenud, et neil oleks olnud nüüdisinimese DNAd.

Teadlaste arvates leidis neandertallaste ja nüüdisinimeste ühiste järglaste saamine aset Lähis-Idas, kus mõlema liigi esindajad kohtusid.

Osa neist liikus Siberisse Altai mägede piirkonda, kus 125 000 aastat tagasi oli kliima märgatavalt pehmem.

Nimetatud uuring võib lükata ümber laialt levinud teooria, et nüüdisinimesed lahkusid esmakordselt Aafrikast umbes 60 000 aastat tagasi. Pigem lahkusid nad juba kümneid tuhandeid aastaid varem mitme väljarändena ning osa neist sai neandertallastega lapsi.

USA California ülikooli teadlase Montgomery Slatkini sõnul on tähtsaks küsimuseks, kas neandertallaste ja nüüdisinimeste ühine järglaste saamine mõjutas ainult Aasias olnud neandertallasi või kõiki neandertallasi.

Londoni loodusmuuseumi inimpäritolu juhtivteadlase Chris Stringeri sõnul võis ühisjärglaste saamine aset leida mitmel moel.

«Näiteks partnerite sõbraliku vahetamise, ühe inimgrupi rünnaku käigus toime pandud naisteröövi abil või siis orvuks jäänud või mahajäetud laste adopteerimisega,» selgitas Stringer.

Veel ei ole selge, kuidas kaks liiki DNAd edasi andsid, kas ainult meeste, naiste või mõlema soo abil võrdselt.

Teadlased oletavad, et Aafrikast väljarännanud esimesed nüüdisinimesed võisid oma DNA märgi neandertallaste abil maha jätta, kuid võisid ise välja surra.

Populaarne

Tagasi üles