Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Hommikusöök ei pruugi enam olla päeva tähtsaim eine (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Seni on arvatud, et hommikusöök on päeva tähtsaim eine, kuna see annab jõudu ja selle vahelejätmine võib tekitada probleeme nagu pea- ja kõhuvalu, uimastus ja väsimus.

Uued uuringud lükkavad selle ümber ning hommikusöögist loobumine võib olla isegi tervislikum kui selle söömine.

Hommikusöögi mõjusid uurisid Briti Bathi ülikooli toitumisteadlased James Betts ja Enhad Chowdhury, kes esitlesid uuringutulemusi leheküljel The Conversation.

Uuringus ilmnes, et isikud, kes ei söö hommikusööki, saavad vähem kaloreid kui need, kes söövad hommikusööki. Kuigi hommikusöögi vahele jätnud on lõunaks näljasemad kui hommikusööki söönud, on esimeste päevane kaloraaž siiski väiksem.

Ilmnes ka see, et hommikusööki söövad inimesed kulutavad rohkem energiat sportides, kui need, kes hommikusöögist loobuvad. See tähelepanek viitab, et hommikusöögi söömata jätjad kannatavad energiapuuduse all ning on vähem aktiivsed ja sportlikud.

Osade uuringute kohaselt paneb hommikusöögi söömine seedimise korralikult tööle ja seedimine on kiire.

Hommikusöök varustab organismi vajalike ainete ja energiaiga, et päeva saaks energiliselt alustada. Kuid rõhutati, et tähtsat rolli mängib see, millest hommikusöök koosneb – kas süüakse jogurtit ning puu- ja juurvilju, putru või korralik inglise hommikusöök, millest ei puudu munad ja peekon.

Kas peaks hommikusööki sööma või mitte? Bettsi ja Chowdhury arvates ei ole sellele selget vastust, sest igaüks peaks lähtuma oma keha vajadustest, tervislikust seisundist ja soovidest.

Nad rõhutasid, et 21. sajandi kiire elu juures ei ole enam aega pikka aega söögilaua taga istuda ja rahulikult süüa. Seega ei ole hommikusöök enam päeva tähtsaim eine.

Tagasi üles