Elu ja uuringud on näidanud, et inimesed suudavad kolm nädalat söömata toime tulla, kuid mis puudutab vett, siis see nii ei ole.
Kui kaua peab inimene veeta vastu?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. veebruar 2016, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloost on teada, et India vabadusvõitleja Mahatma Gandhi oli söömata 21 päeva, kuid mitte ilma vett tarbimata, kirjutab The Independent.
Täiskasvanud inimese kehas on umbes 60 protsenti vett ning iga keharakk vajab korralikuks funktsioneerimiseks vett. Vesi niisutab liigeseid, reguleerib kehatemperatuuri, sest keha higistab ja nahapoorid hingavad ning viib kehast välja jääkaineid.
Mitmed uuringud on näidanud, et inimene suudab maksimaalselt veeta olla ühe nädala, kuid kui ollakse väga palavas, siis märgatavalt vähem.
Ameerika Ühendriikide George Washingtoni ülikooli bioloogi Randall Packeri sõnul põhineb «üks nädal veeta» tähelepanek surijatel, kes tunnevad, et nad ei vaja enam süüa ega juua.
Ta lisas, et ühe nädal ilma veeta suudavad vastu pidada väga vähesed, enamiku puhul võib see pigem olla 3 – 4 päeva.
«Kui ollakse välistingimustest normaalsete temperatuuride juures, siis suudab keha veeta olla 100 tundi. Kui on jahedam, siis mõnevõrra kauem, kui aga soojem, siis kindlasti vähem,» tõi USA Duke´i ülikooli uurija Claude Piantadosi näiteid.
Inimkehas kaotab vett pidevalt nii higistamise, uriini kui väljaheite näol. Päevas vaid ühe klaasitäie vee joomine ei taga organismile vajalikku veekogust, sest lisaks higistamisele ja urineerimisele kaob vett ka väljahingates.
Organismi igapäevane veevajadus sõltub nii keha seisundist, tegevusest kui väliskeskonnast, kuid keskmiselt tuleks ööpäevas juua 2 - 3 liitrit vett.