Vaba Lava teatrikeskuse käesoleva hooaja kuraatorprogrammi lavastustes on nii mõnigi tabuteema kapist välja kistud. Mõne lavastuse puhul suisa sõna otses mõttes. Reedel, 19. veebruaril esietenduva, Jaanika Juhansoni lavastuse “Kes kardab pimedat” keskmes on pimedad ja küsimused, mida nägija ehk vaid endamisi salaja küsida julgeb.
Elu24 video! Lavastuse “Kes kardab pimedat?” liikumisjuhid tööst pimedate näitlejatega: see on empaatiavõime kõrgem level
17. veebruar 2016, 19:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lavastuses vastatakse nägijate küsimustele avameelselt ja keerutamata. Näitlejaikski on pimedad, vaegnägijad, aga ka nägijad. Tüki toob lavale Eesti esimene pimedate ja vaegnägijate teater Terateater, mis tegutseb Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures.
Meedias suurt kõlapinda pälvinud lavastuse “Kes kardab pimedat?” intervjuus otsustasime ette võtta liikumisjuhid Kardo Ojassalu ja Helen Solovjevi, sest näib, et liikumise õppimine peaks ju ometi nägemist nõudma. Koreograafid ise siiski päris nii ei arva, leides, et väga palju saab ära teha ka sõnadega. “Hästi palju peab verbaalselt ennast väljendama. Kõigepealt ongi verabaalne selgitus läbi erinevate nurkade. Püüdsin panna end nende rolli - kui ma ei näe, mida juhendaja ees teeb, kuidas ma kõige paremini jutust aru saaksin,” jutustab Ojassalu. Solovjevi sõnul on tegemist empaatiatunde maksimaalse leveliga, sest pead pidevalt end panema inimese olukorda, kes ei näe, mis tema ees toimub.
Ehkki käsitletav teema - pime ja vaegnägijaks olemine - paistab justkui väga tõsine, siis lavastus seda kindlasti ei ole, pole ka tööprotsess. Liikumisjuhtide sõnul on trupil huumorimeel vägagi paigas ja kuigi liikumisseaded päris keerulised ning allahindlusi ei tehta kellelegi, on selle trupiga nalja saanud palju rohkem kui professionaalsete tantsijatega.
Vaata videot!