Poola valitsuse sõnul ei oleks inglasest matemaatik ja krüptoloog Alan Turing suutnud Teise maailmasõja ajal murda Saksa mereväe Enigma koode, kui ei oleks olnud poolakatest matemaatikuid.
Poola koodimurdjad aitasid Alan Turingil Enigmaga hakkama saada
Engima koodide jälile jõudmine lühendas Teist maailmasõda oletatavalt kahe aasta võrra ja aitas päästa lugematul hulgal inimelusid, edastab The Telegraph.
Poola ajalooallikate teatel olid sakslaste Enigma koodi mõistatuse juba varem lahendanud poolakad, kes Teise maailmasõja alguses edastasid oma andmed brittidele.
Poolakad olevat andnud Turingile näpunäiteid, kuidas ehitada elektromehaanilist masinat, mis simuleeris Enigma tööd.
Kuid Teise maailmasõja ajal täiustasid sakslased Engima koodimasinat, mis pani poolakad raskesse olukorda, kuna neile ei olnud enam kõiki vajalikke andmeid.
Turing ehitas Beltchley Parki krüpteerimiskeskuses hiiglasliku «arvuti», milles ta võttis aluseks poolakatelt saadud andmeid ning lõpuks murti sakslaste Enigma kood.
Poola ajaloolaste sõnul on mitmed ajaloolised allikad kui ka filmitegijad seda nüanssi kas alahinnanud või ei tea sellest midagi.
Hiljutine film Alan Turingist ja Enigma koodi murdmisest «The Imitation Game», milles peaosa mängis Benedict Cumberbatch, mainis poolakaid vaid paaril korral.
Poola valitsus lasi kokku panna rändnäituse pealkirjaga «Enigma – dešifreerimisvõit», et maailma saaks teada poolakaste suurest koodimurdmispanusest. Seni on seda näitust saanud näha Kanadas ja Belgias.
USAs Washingtonis asuva Poola saatkonna asejuht Maciej Pisarksi sõnas, et poolakate panus Enigma koodi murdmise näol mängis tähtsat rolli liitlaste võidus Teises maailmasõjas.
«Poolakad teavad oma panust Enigma koodi murdmisel, kuid ülejäänud maailm ei tundu teadvat. Üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et Poola jäi raudse eesriide ajastul valele poole ja Ida-Euroopas ei soovita tunnistada poolakate Enigma-rolli. Selle tõttu tuleb meil selles küsimuses valgust heita ja tühimikud täita,» selgitas diplomaat.
Enigma koodimasina leiutas Esimese maailmasõja lõpul Saksa insener Arthur Sherbius ning mitmed riigid lisaks Saksamaale kasutasid seda nii sõjaväelisel kui valitsuse otstarbel.
Teise maailmasõja hakul olid Poola tuntumad koodimurdjad Rozycki, Henryk Zygalski ja Marian Rejewski, kes töötasid Poola kindralstaabi dešifreerimisbüroos Varssavis.
Kui britid otsisid koodimurdmisel lingvistide abi, siis poolakad said aru, et on vaja matemaatikuid.
1939. aastal aga kohtusid brittidest koodimurdjad Alastair Denniston ja Dilly Knox Poolas Varssavi lähedal poolakatest koodimurdjatega, kellega vahetati saksalaste koodide kohta käivat informatsiooni.
Alan Turning pöördus hiljem poolakatest koodimurdjate poole, paludes nende abi sakslaste poolt täiustatud koodide murdmiseks.