Itaalia Firenze keskaegseid käsikirju uurinud ajaloolane tahtis kindlaks teha, kes oli Jeesuse esiema.
Kes oli Jeesuse vanavanaema?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. detsember 2010, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iirimaa Limericki ülikooli ajaloolane Catherine Lawless leidis dokumentidest kirjeldused naise kohta, kes kandis nime Ismeria, kirjutab Discovery News.
Lawlessi arvates oli see naine Jeesuse vanavanaema.
Püha Ismeria legend heitis valgust nii piiblis kirjeldatud Neitsi Maarja perekonnale kui ka 14. sajandi Firenze religioossetele ja kultuurilistele vaadetele.
«Ühtegi teist naist ei ole Maarja vanaemana kirjeldatud. Firenze käsikirjas on ainult Maarja isapoolset suguvõsa mainitud,» selgitas ajaloolane.
Kuigi arenes tugev Neitsi Maarja kultus, on ajaloodokumentides ja piiblis selle naise kohta väga vähe mainitud.
Lawless uuris Püha Ismeria lugu kahest keskaegse Firenze käsikirjast. Esimene MS Panciatichiano 40 pärineb 14. sajandist ja asub Firenze keskraamatukogus, teine käsikiri on aga 15. sajandist ning on Firenze Riccardiana raamatukogus.
«Legendi kohaselt oli Ismeria juuda kuningas Taaveti hõimuliikme Naboni tütar,» selgitas Lawless.
Ismeria abiellus Santa Liseo nimelise mehega, kes käsikirja kohaselt oli «jumalarahva patriarh». Legend pajatab, et paaril sündis tütar Anne, kes oli abielus Joachimiga. Liseo suri 12. abieluaastal ning sugulased jätsid Ismeria rahata.
«Sellest võib välja lugeda, et tegemist oli Ismeria surnud abikaasa sugulastega, mitte aga tema päritoluperekonnaga. Neitsi Maarja sugulasi ei oleks näidatud halvas valguses,» selgitas uurija.
Ismeria sai peavarju hospiitsist. Ta olevat seal imeteo korda saatnud, täites nõu nii suure hulga kaladega, et neist jätkus kõigile haigetele. Pärast seda ta palvetas, et ta pääseks selle «maailma edevusest ja mõttetusest».
Pärast surma jõuab naine paradiisi. Hospiitis juht teatab Neitsi Maarjale ja Jeesusele, et Ismeria on surnud. Need kaks suunduvad koos tosina apostliga Pühale Ismeriale austust avaldama.
Firenze legend näitas, et usulises paradigmas oli toimunud nihe. Seni saadi pühakuks kannatusega, mitte vagadusega. Lawlessi arvates on selle põhjuseks see, et üha tähtsamaks tõusis puhastustule ehk purgatooriumi teema.
«Mida rohkem oli eluajal võimalik end pattudest puhastada, seda vähem pidi surmajärgselt olema puhastustules, kas siis iseenda või oma lähedaste eest,» selgitas Lawless.
Ta rõhutas, et enamik kristlikke märtreid suri roomlaste tagakiusamise tõttu. See hääbus neljandal sajandil.
Püha Ismeria legendi autori kohta pole midagi teada. Ajaloolase arvates võis selleks olla Toskaanast pärit ilmalik isik. Ta kirjutised võisid olla omamoodi mudeliks, millega ülistati abielunaisi kui ka ligimesearmastust.
«Neitsi Maarja vanaema ei olnud lesk, kes laste varanduse kallale oleks kippunud. Ka ei abiellunud ta uuesti ega seadnud uut pere luues esialgset peret ohtu. Ta oli hoopis ideaalne naispatukahetseja,» selgitas Lawless.
Ajaloolaste arvates näitas keskaegses Firenze Püha Ismeria kultuse teke naiste rolli ja nende ühiskondlikku tähtusse positiivselt suhtumist.