Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Eesti esimesed koosellujad Mart Haber ja Taivo Piller: lepingut on vaja siis, kui midagi halvasti läheb (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elu24
Copy
Taivo Piller ja Mart Haber
Taivo Piller ja Mart Haber Foto: ERR

Eesti esimesed koosellujad Mart Haber ja Taivo Piller rääkisid «Ringvaates», miks oli lepingu sõlmimine neile oluline.

«Kui sa oled kahekümneaastane, siis ega selle peale väga ei mõtle. Mina saan varsti 40 ja Taivo 45 ning paratamatult paneb aeg sellistele asjadele mõtlema. Milleks registreerimist vaja on? Näiteks seesama korter. Meil on kaks korterit ja meie Muhu maja on kaasomandis... Minu jaoks on aga kõige mõjuvam põhjus see, kui peaks midagi juhtuma. Näiteks oled kuskil haiglas. Esiteks, et saaksid intensiivpalatisse teist inimest vaatama. Minu ema ja isa on surnud ning kui keegi peaks minu eest tegema mingi otsuse, kui ma olen koomas, siis Taivo oleks ainuke õige inimene seda tegema. Kui seda lepingut ei oleks, siis ei oleks tal mingit õigust,» seletas Haber. Koosellumine ei olnud kuigi suurejooneline ja tegu polnud mingi pulmapäevaga.

«See oli nagu iga teine lepingu sõlmimine. Aga nagu elus ikka on - lepingut ongi vaja selleks hetkeks, kui sul midagi halvasti läheb. Niikaua, kui kõik on hästi, pole seda vaja.»

«Ringvaade» uuris, kas koosellumine oli nende poolt suur armastus või statement. «Ma arvan, et see oli nii ühte kui teist. Kindlasti nii ühte kui teist,» naeris Haber.

«Mingisugune tunne on teistmoodi kui varem. See on väga imelik. Ma hakkan varsti viiekümneseks saama ja ma poleks elu sees uskunud, et üks notari juures käik ja allkirja andmine võib su sees natuke teistsuguse tunde tekitada,» tunnistas Piller, et koosellumine avaldas talle ootamatut mõju.

Pilleri sõnul ei ole tema tuttavatele üllatus, et ta Mardiga koos elab ning koosellumise puhul oli õnnitlejaid palju. 

Tagasi üles