Kerttu Rakke raamatust on õppida neil, kes tahavad kuulsaks saada

Kerttu Rakke. Foto: Mihkel Maripuu

Kirjanik ja stsenarist Kerttu Rakke, kodanikunimega Kadi Kuus (40), on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogia eriala ning semiootika magistrikraadi omandas ta Eesti Humanitaarinstituudis. Kerttu on välja andnud 9 raamatut (neist 8 ise kirjastatud), üle 850 seeria teleseriaali, üle 10 lühijutu ajakirjanduses ja novellikogumikes ning üle 150 kommentaari ja arvamusartikli. Novembris avaldas kirjanik raamatu Seitse aastat seebiselt, mis võtab kokku autori seitse eluaastat TV3 igapäevaseriaali «Kodu keset linna» kirjutamise ajast. Kerttu rääkis Buduaarile oma viimasest teosest, selle vastukajast ning fännikirjadest.

Nelja kuuga kirjutatud raamat «Seitse aastat seebiselt» erineb Kerttu teistest raamatutest eelkõige selle poolest, et tegemist on täiesti autobiograafilise teosega. «Mulle tundus, et seda seitset aastat on kajastatud üsna ühepoolselt, tahtsin pakkuda n-ö oma nägemust sellest perioodist. Sellepärast on ka raamatu alapealkiri «Stsenaristi pihtimus».

Muidugi pole siin ainult töö, nutt ja hala, vaid ka palju lõbusat, nagu näiteks reisimised ja erinevad inimsuhted. Neile, kes on seriaaliga tuttavad, tuleb kindlasti üllatusena, mismoodi seriaal tegelikult valmis ja missugust elu elasin ma siis ise,» ütleb ta.

Vastukaja on Kerttu sõnul siiani olnud positiivne, vaid liigne avameelsus on see, mis kõigile meelepärane pole. «Siiani on olnud vastukaja positiivne, ette on heidetud vaid liigset ausust. See aga oligi eesmärk: miks ma peaksin kirjutama, et elasin jube rõõmsat ja ilusat elu, kui see tegelikult polnud nii? Loodan, et sellest raamatust on õppida kõigil, kes tahavad kuulsaks saada.»

Kõige olulisem on Kerttule aga tema poja arvamus. «Minu poja arvamus on kõige tähtsam, kuna ta on ainus inimene, keda mu avameelsus kuidagi isiklikult puudutama peaks. Temal pole selle raamatu suhtes ühtki pretensiooni!»
 

Kuigi Kerttu on edukas ja tuntud kirjanik, ei saa ta just väga palju kirju fännidelt. «Ma ei saa kuigi palju fännikirju. Kui kirjasaatjaks on võõras inimene, siis peamiselt on tegemist gümnaasiumiõpilasega, kes oma koolitöö jaoks minu kui kirjaniku kohta andmeid uurib. Umbes kuu aega tagasi sain aga kirja Lõuna-Prantsusmaalt, kus üks noormees leidis, et foto minu kodulehel meenutab tema kunagist armsamat,» imestab Kerttu.