/nginx/o/2016/02/05/5014619t1h8bd8.jpg)
Rootsis hävituslennukeid tootev Saab alustas sotsiaalmeedias oma uusima JAS 39 Gripen hävitaja reklaamimist. Jaanuari lõpul üles pandud videos võrreldakse uue hävitaja omadusi loomariigi esindajate omadustega.
Video: rootslased reklaamivad uut «nutihävitajat» kiskjate abil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reklaamvideol on näha, et Rootsi sõjatööstuse «uhkuse» küljele on kirjutatud «Do not handle with care» (Ei pea hoolikalt ümber käima). Veel on rõhutatud , et lennuk peab vastu nii kuumusele kui külmusele ning kõigele, mis jääb nende vahele.
JAS 39 Gripen kiiruse ja maailma kõige kiirema looma gepardi vahele tõmmatakse võrdusmärk, lennuki vastupidavust aga võrreldakse kahe karu kaklusega. Aeglaste kaadritega, millel on näha lendamas nahkhiirt, on võrdluspilt sellest, kuidas hävitaja piloot tajub lennu ajal ümbrust.
Hunti on aga kasutatud näitamaks, milline on hävituslennuk saaki jahtiva kiskjana ning kotkavõrdlus näitab, kuidas lennuk õhuruumis käitub.
Kolm ja pool minutit kestev video kannab pealkirja «Gripen – nutihävitaja».
Reklaamis väidetakse, et rootslaste uus hävitaja suudab venelaste Suhhoi Su-35-le hetkega tuule alla teha, kuna Gripeni tehnilised võimalused on tänapäevatehnoloogia viimane sõna.
Teises videos aga rõhutakse sellele, kuidas Ameerika Ühendriikide viienda põlvkonna hävitaja Lockheed Martin F-35 jääb Gripenile alla.
Rootsi hävitajat esitletakse ka filmistiilis videoga, millel olevad tegelased räägivad inglise keeles ning piloot saab «presidendilt» käsu hävitada Canoa sild. Sellist nime kandev sild asub USAs Colorado jõel.
Tegelikkuses ei ole tõenäoline, et ükski Gripen kunagi USAs lendaks, sest Ameerika Ühendriikidel on väga tugev hävitajatööstus.
Rootsi õhujõududes on kasutusel 208 Gripen-tüüpi hävituslennukit. Tegemist on universaalsete lennukitega, millega saab lennata ka karmides ilmastikutingimustes, kaasa arvatud külmaga ning need lennukid saavad maanduda maanteele.
Rootsis toimus Gipeni prototüüplennuki esmalend 1988. aastal ja see lennukitüüp võeti kasutusele 1993. aastal.