/nginx/o/2010/12/14/483865t1hfb94.jpg)
Rahvusvaheline uuring näitas, et raha võib õnnelikuks teha, kuid võib ka mitte.
Raha teeb õnnelikuks? Või ikkagi ei tee?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
37 riigis uuriti, kas elanikkonna suure sissetuleku ja nende õnnelikkuse vahel on seos, kirjutab Daily Mail.
Uuring näitas, et majanduslik heaolu võib tagada lühiajalise õnnetunde, kuid pikaajalist õnne see ei taga.
«Suurt summat omavad inimesed on õnnelikud lühiajaliselt, kuid pikemas perspektiivis see kaob. Samas aga näitas uuring erinevate riikide võrdluses, et kas või natuke jõukad inimesed on neist vaesemastest õnnelikumad,» selgitasid uurijad.
Nad tõid näite, et Hiinas on jõukate inimeste arv kasvanud paari viimase aastaga märgatavalt, kuid üldine õnnelikkus on kahanenud.
1970. aastatel uuris õnne ja raha vahelist seost ning paradokse USA teadlane Richard Easterlin.
Easterlini sõnul ei ole raha ja õnne seos muutunud ka nüüd 30 aastat hiljem.
«Õnne ja raha seos on läbi aegade samaks jäänud. Kui isiku sissetulekud kasvavad, siis õnnetunne võib teha korraks hüppe üles, kuid hiljem algne õnnetunne taastub. Suurem raha ei too automaatselt suuremat enda ja eluga rahulolu,» selgitas uurija.
Ta tõi näite Hiina, Tšiili ja Lõuna-Korea kohta, kus vähem kui 20 aastaga on elanike sissetulek mitmekordistunud.
«Lühikese aja jooksul on toimunud suured muutused elutaseme tõusus. Selle tõttu võiks arvata, et sealsed inimesed on üliõnnelikud. Uuring näitas, et nii Hiinas kui ka Tšiilis on jõukuse kasvades eluga rahulolu kahanenud,» nentis Easterlin.
Lõuna-Korea elanikud on nüüd jõukamad kui varem, kuid õnnetunne ei ole sellest eriti suurenenud.
«Kui majanduskasv ja jõukuse suurenemine ei too kaasa õnne kasvu, siis mis see on? Inimesed tahavad, et lisaks jõukusele oleks neil lähedased inimsuhted ja hea tervis. Üha enam hinnatakse aega, mis veedetakse pere ja sõprade keskel. Need on õnnetunde aluseks, mitte vaid raha ja kaubad,» lausus uurija.