Pildid ja video: kuninganna haualeid viitab, et kliimamuutus hävitas iidse Egiptuse Vana riigi?

Kuninganna Khentkaus III matmispaik

FOTO: SCANPIX

Tšehhi egüptoloogi Miroslav Barta väljakaevamised Egiptuses paljastasid Vana riigi (2649 – 2150 eKr) ajastust pärit kuninganna haua, mis samas viitab selleaegsele kliimamuutusele.

Kuninganna Khentkaus III matmispaik

FOTO: SCANPIX

Kuninganna Khentkaus III matmispaigast leitud alabasteranumad

FOTO: SCANPIX

Möödunud aasta novembris leiti Kairost edelasse jäävast Abu Sirist kuninganna Khentkaus III  (Khentakawess III) matmispaik, mis asus ta mehe, vaarao Neferefre matmispaiga lähedal, edastab cnn.com.

See paar valitses Vana-Egiptuses umbes 4500 aastat tagasi.

Barta sõnul said nad haualeiu abil uut informatsiooni Vana riigi languse ja saatuse kohta.

Kuninganna haud paljastas, et teda nimetati kuninganna-emaks, kuid ta ei olnud samas vaarao Neferefre põhinaine.

Barta ja ta kolleegid analüüsivad hauast leitut, kuid juba üsna uurimise alguses arvatakse, et Vana riiki tabas kliimakatastroof.

Lisaks inimjäänustele leiti sealt ka keraamikat, puidust ja vasest objekte ning loomaluid. Kõik see kokku viitab hauapanustele. Kuninganna luude uuring peaks andma tema elust pildi – mida ta sõi, milliseid haigusi põdes, mitu last sünnitas ja kui vanaks elas.

Süsinikmeetodil uurimine peaks andma ka ta täpse vanuse ajal, mil ta suri.

«Tema näo taastamine 3D abil on võimatu, sest hauaröövlid on ta kolju purustanud väikesteks tükkideks, selle tõttu ei ole võimalik isegi tänapäevaste vahenditega temast pilti saada,» teatas egüptoloog.

Barta arvates võtab leidude analüüs aega kaks aastat.

«Kuninganna Khentkaus III elu – ja valitsemisaeg jääb ajastusse, mil ühiskonnas hakkas nepotism vähenema ja tekkisid esimesed demokraatia ilmingud. Lisaks mängis rolli kliimamuutus, mis ei mõjutanud ainult Egiptuse Vana riiki, vaid selle mõju oli tunda samuti Lähis-Idas ja Lääne-Euroopas,» teatas uurija.

200 aasta jooksul pärast selle kuninganna surma ei toimunud enam Niiluse üleujutusi ja tekkis pikaajaline põud.

«See oli Egiptuse suurte püramiidide ehitajate ajastu. Ilma vihma ja üleujutusteta ei olnud Niiluse ääres võimalik korralikku saaki saada. Kui ei olnud saaki, ei saanud riik makse. Ressursside vähesus paiskas riigi kaosesse ja raske oli säilitada senist korda,» selgitas asjatundja.

Barta lisas, et sama stsenaarium võib ka tänapäeval ette tulla, kuna oleme uuesti suurte rahutuste ja kliimamuutuse ajastus.

«Igal ajastul arvatakse, et ollakse uues ajastus ja eelmine on vana ajastu. Tegelikult ei ole sajandite jooksul palju muutunud. Nii iidsel ajal kui nüüd on inimesed loodusjõudude ja enda poolt tekitatavate probleemide tõttu haavatavad. Me ei ole kõikvõimsad isegi tänapäeva tehnoloogiaga,» arvas egüptoloog.

Barta sõnul peaks kuninganna Khentkaus III haualeid olema õpetuseks, et loodusjõude ei tuleks alahinnata ning katastroofid on osa meie planeedi elutsüklist.

Tagasi üles