T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärsia lahe alla jäänud alal oli kunagi õitsev tsivilisatsioon?

Inna-Katrin Hein
Pärsia lahe alla jäänud alal oli kunagi õitsev tsivilisatsioon?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Pärsia laht satelliidifotol
Pärsia laht satelliidifotol Foto: Wikipedia.org

Suurbritannia Birminghami ülikooli teadlaste sõnul oli Pärsia lahe alla jäänud viljakas ala kunagi koduks ühele varajasele tundmatule tsivilisatsioonile.

Arheoloogide arvates võis see olla üks vanimaid väljaspool Aafrikat tekkinud inimkogukondi, kirjutab foxnews.com.

Pärsia lahe äärse inimasustuse kohta on tõendeid 7500 aasta tagusest ajast.

Arheoloogid on selle lahe äärest leidunud vihjeid endisaegse tsivilisatsiooni kohta. Arvatakse, et kunagise tsivilisatsiooni  esialgne asukoht jäi Pärsia lahe alla.

«Pärsia lahe äärsetelt aladelt on leitud inimasutuse jälgi. Nende asupaik on kooskõlas sellega, et umbes 8000 aastat tagasi ujutati piirkond India ookeani poolt üle. Inimesed jätsid vee alla jäänud elukohad maha ja kolisid kaugemale, luues uue asustuse,» selgitas arheoloog Jeffery Rose.

Rose`i arvates oli «Pärsia lahe oaas» inimestele koduks üle 100 000 aasta, kuid India ookeani tekitatud üleujutus hävitas selle.

Ta lisas, et järsku tekkis käputäie jahilaagrite paika nagu üleöö 60 inimasutust.

«Enam ei olnud tegemist ajutise asupaigaga. Sinna rajati kivimajad, teed, valmistati keraamikat, kodustati loomi ning seal võisid valmida maailma ühed vanimad paadid,» jätkas arheoloog.

Merepinnakõrguse uuring näitas, et Pärsia lahe ala oli kunagi veevaba. Sellega ka sobiv paik inimasustuse loomiseks alal, kus valitseb kõrb. Seal on ka palju suuri jõgesid – Tigris, Eufrat, Karun ja Wadi Baton ning maa-aluseid allikaid.

Rose´i arvates oli Pärsia lahes olnud inimasutusala umbes Suurbritannia suurune.

Arvatakse, et inimesed jõudsid paika isegi varem kui  oaas tekkis. Jeemenist ja Omaanist leitud esemed viitavad otsestele Aafrika sidemetele.

See võib viidata, et inimesed asustasid Araabia poolsaare 100 000 aastat või isegi rohkem tagasi. See on varem kui mitmetes migratsioonimudelites on näidatud. Esimese eduka sisserände aeg paigutatakse kuhugi 50 000 – 70 000 aasta taha.

««Pärsia lahe oaas» pakkus sisserändajatele varjupaika kogu jääaja vältel, mil ülejäänud piirkond oli väga kuiv ja selle tõttu eluks kõlbmatu. Inimasutuse teke käivitas iidse Lähis-Ida alal kultuurirevolutsiooni,» selgitas Rose.

Uurija sõnul on aga suur osa esialgsest tsivilisatsioonist Pärsia lahe all.

Märksõnad
Tagasi üles