Floresi saare hiigelmarabud toitusid kääbusinimestest?

Tänapäeval elav aafrika marabu. Ta kauge esivanem Leptoptilos robustus oli märgatavalt suurem Foto: Wikipedia.org

Indoneesiast Floresi saarelt, mida tuntakse eelkõige kääbuslike Homo florensis ehk Floresi inimese leiukohana, avastati nüüd hiiglasliku marabu jäänused.

Arvatakse, et need suured linnud olid võimelised neid väikseid inimesi tapma ning võisid neid söögiks tarvitada, kirjutab BBC.

Uus kurglaste hulka kuuluv linnuliik sai ametlikuks nimetuseks Leptoptilos robustus. Need linnud olid umbes 1,8 meetrit pikad ning kaalusid kuni 16 kilogrammi, olles seega tänapäeval elavatest sugulastest aafrika marabudest (Leptoptilos crumeniferus) märksa suuremad.

Marabuleiu tegi USA Smithsonian loodusmuuseumi paleontoloog Hanneke Maijer koostöös Hollandi Leideni loodusmuuseumi ja Indoneesia arheoloogiakeskusega.

Floresi saarel asuvatest Liang Bua koobastest leiti neli selle linnu jalaluud. Tiivaluudest oli alles vaid fragmente.

Arvatakse, et need luud on 20 000 – 50 000 aastat vanad.

Samast Liang Bua koopast on varem leitud ka Floresi inimese jäänuseid.

Kunagi elasid sellel saarel peale hiiglaslike lindude ja väikeste inimeste ka minielevandid, hiigelrotid ja ebatavaliselt suured sisalikud.

Uurijate sõnul võisid need suured marabud väga harva lennata või ei teinud seda üldse. Jalaluude uurimine näitas, et pigem elas see üsna palju kaalunud lind terve elu maapinnal.

Arvatakse, et Leptoptilos robustus arenes isoleeritud saarel lennuvõimelistest kurelistest.

«Floresi saar ei ole iialgi olnud Aasia mandriga ühenduses. Just see mängis selle saare floora ja fauna kujunemisel tähtsat rolli,» selgitasid paleontoloogid.

Floresi saare paljud liigid on kas hiiglaslikud või siis väga väiksed. Evolutsiooni käigus muutusid väikemaks need liigid, mis olid esmajoones saakloomadeks, nende jahtijad aga muutusid suuremaks.

Floresi saare inimene Homo florensis oli umbes üks meeter pikk. Ta elas millalgi 17 000 aastat tagasi.

Arvatakse, et suurte rottidega umbes sama suur hominiid võis olla suurte lindude saak.

Siiani pole kindlaid andmeid, miks ebatavalise suurusega liigid järsku välja surid.

«Kõik luuleiud on tehtud vulkaanilisest tuhakihist. See viitab, et kunagi võis toimuda vulkaanipurse, mis keskkonna hävitas. Hiigelmarabu ja tema kaasaegsed hakkasid juba välja surema kui Ling Bua koobastesse ilmusid väikesed inimesed,» selgitasid teadlased.

15 000 aastat tagasi hakkas Floresi saare kliima muutuma niiskemaks ning see võis olla üheks põhjuseks, miks mitmed liigid välja surid.