Raamatukogurahvale on kõik aastad lugemisaastad

Sel nädalal avati raamatukogu trepigaleriis Markus Varesvuo fotonäitus “Ellujääjad. Lume ja jää linnud”. Soome instituudi vahendusel Pärnusse jõudnud fotonäitust saab vaadata 6. jaanuarini. Foto: Silja Joon

Pärnu keskraamatukogu on võtmas linnas multifunktsionaalse kultuuriasutuse mõõtmeid, peale raamatute laenutamise toimub viiel näitusepinnal vilgas kunstielu, raamatukogu on menukas seminarikeskus ja täna algava Pimedate Ööde filmifestivaliga loodetakse tuua raamatukokku filmisõbrad.

Pärnu keskraamatukogu arendusjuht Heinike Sinijärv märkis, et filme näidatakse esimese korruse suures saalis, kuhu mahub 100-130 inimest.

Arvutimängud jaanuaris

Üle maja on Wifi ja jaanuarist saab raamatukogus mängida lasteosakonna kolmes arvutis arvutimänge. Arvutis saab üks laps olla korraga järjest kuni kaks tundi ja pärast kooli.

Tasuta kultuuriürituste korraldamiseks kirjutavad raamatukogutöötajad usinalt projekte. “Kogemus ütleb, et tasulistele üritustele raamatukokku väga ei tulda,” rääkis Sinijärv.

Raamatukogu tahab olla avatud ja koostööaldis. Ja kuigi raamatukogutöötajate palgad on väiksed ning pole lootust palgatõusule, on saadud üle olukorrast, kus töötajad pidi saatma palgata puhkustele, märkis arendusjuht.

“Ajal, mil ühiskonnas valitseb ebakindlus, on kultuuriasutuste ja -inimeste rolliks tekitada turvatunnet ning aidata säilitada inimestel sisemist tasakaalu ja väärikust. Sisenedes raamatukokku, tunnevad kõik ennast võrdsena võrdsete seas ja võivad end kas või hetkeks välja lülitada argimuredest,” lausus ta.

Riik ja linn eraldavad Pärnu keskraamatukogule aastas raamatute ostmiseks 1,8 miljonit krooni. “Enamik raamatuid, mis Eestis välja antakse, on meie raamatukogus olemas,” rääkis Sinijärv.

Pärnu raamatukogudel on kokku enam kui 16 000 lugejat, kes aasta jooksul laenutavad raamatuid kogudest ligemale 450 000 korda.

Lugejate arv ei ole küll kasvanud, ent raamatukogu külastatakse tihedamini.

Aasta algab viivisevabalt

Lugemisaastale tagasi vaadates tõdes Sinijärv, et aasta pole erinenud eelnevatest. “Lugemisaastal käis raamatukogus külas rohkem kirjanikke. Tavapärasest enam tulid autorid kohtuma just lastega,” tõdes ta.

Lugejatega kohtusid kirjanikud Aidi Vallik, Siiri Laidla, Ketlin Priilinn, Indrek ja Eva Koff, Epp ja Justin Petrone, Hille Karm, kirjanike tuuriga käisid Pärnus Vahur Afanasjev, Tarmo Teder, Kai-Mai Olbri ja Olavi Ruitlane.

Pärnu keskraamatukogu üks eesmärk oligi tänavu lugemishuvi kasvatamine laste seas, et neist võiks aastate pärast kujuneda raamatukogu püsikülastaja.

Oktoobris peeti maha näiteks luulehommik, kus õpetati lapsi luuletusi kirjutama, eeskujuks võeti 2008. aastal Inglismaal toimunud lugemisaasta kogemus, et inimese lugemisharjumus saab alguse lapsepõlvest.

Raamatuaastat jäävad meenutama kaks põnevat raamatunäitust kojulaenutuses: ligemale 40 tuntud Pärnu inimest andis lugemissoovitusi. Sügisel pandi välja analoogne näitus, kus raamatusoovitusi jagasid raamatukoguhoidjad.

“Lugejale väga meeldib, kui keegi talle mõnda raamatut soovitab,” rääkis Sinijärv. “Alati, kui lehes ilmuvad raamatututvustused, kui autorid räägivad neist telesaadetes, küsitakse neid kohe raamatukogus. Eriti käib see elulooraamatute kohta. Et mõnel trükisel on pikk järjekord, tähendab seda, et populaarsus püsib tavaliselt pärast raamatu ilmumist kolm-neli kuud ja siis vaibub.”

Sel aastal toimus keskraamatukogus neli raamatulaata, mis kujunesid väga populaarseks. Seal saab tasuta omandada nii eraisikute raamatuid, aga ka raamatukogu fondide ülejääke. Sinijärve sõnade kohaselt on huvitav asjaolu, et pea iga raamat leiab uue omaniku.

Raamatukogu on oma raamatujagamise letiga tänavu löönud tavapärasest rohkem kaasa ülelinnalistel kultuurisündmustel: hansapäevadel, “Augustiunetusel”. Linnagalerii ja muuseumiga koostöös korraldatakse väljapanekuid ning viis näitusepinda on pidevalt hõivatud: järgnevaks pooleks aastaks on näituse kalender paigas. Oma töid pakuvad raamatukogus eksponeerimiseks nii tunnustatud kunstnikud kui kohalikud harrastajad.

Sinijärv ütles, et raamatukogul on linlaste seas hea maine, infot jagatakse kodulehel ja Facebookis.

15. novembril taasavatud Ülejõe haruraamatukogu külastab iga päev 25-30 inimest.

Jaanuari alguses on kaks esimest nädalat viivisevabad, et lugejatel ei tuleks hakata kohe viivist maksma eurodes. Sinijärv tõdes, et raamatuvõlglaste arv on vähenenud, küllap tänu arvutiprogrammile, mis saadab tähtaegade kohta elektroonilisi meeldetuletusi.


Raamatulaenutuse edetabel

Stieg Larssoni triloogia “Lohetätoveeringuga tüdruk”, “Tüdruk, kes mängis tulega”, “Purustatud õhuloss”.

Elizabeth Gilbert, “Söö, palveta, armasta”.

Simon Sebag Montefiore, “Sašenka”.

Sofi Oksanen, “Puhastus”.

Dan Brown, “Kadunud sümbol”.

Khaled Hosseini, “Tuhat hiilgavat päikest”.

Kõik “Minu ...” sarja raamatud.

Kõikidele elulugudele, mis ilmuvad, tekib kohe järjekord (Urmas Kibuspuu, Anne Veesaar , Heinz Valk, Marju Lauristin jt).

Kõik, mis on seotud vampiiridega (Meyer, “Videviku saaga” jne).

Erik Tohvri viimased raamatud (“Laenatud rõõmud”, “Kodutute küla”).

Andrus Kivirähk, “Rehepapp” (laenutuste edetabelis esikohal, aga arvatavasti seetõttu, et on koolis kohustuslik).

Merit Raju, “Hingele pai”.

Mai Frick, “Soome keel iseõppijale”.

Robert Kiyosaki raamatud (“Rikas isa, vaene isa” jt).

Lasteraamatud

Urvi Grossfeldt, “Mai tänava hiired”.

Krista Kumberg, “Autopõnn Anto ja uus tüdruk”, “Autopõnn Anto läheb seiklema”.

Kristiina Kass, “Peeter ja mina”.

Andmed: Pärnu keskraamatukogu