Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Uue kunsti muuseumis näeb kõrgtasemel tekstiile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aune Taamal on sulatanud kokku sünteetilisi kangaid ning valmistanud neist tekstiilimosaiigi.
Aune Taamal on sulatanud kokku sünteetilisi kangaid ning valmistanud neist tekstiilimosaiigi. Foto: Ants Liigus

Pärnu uue kunsti muuseumis oli kõigest kümmekond soojakraadi, kui kunstisõbrad Eesti tekstiilikunstnike liidu aastanäituse „Omadega mäel” avamisele saabusid.

Muuseumi personal oli näinud kurja vaeva, et radiaatorite lõhkemise järel suured saalid puhuritega soojemaks saaks kütta. Näitust päev varem kujundanud kunstnikud tunnistasid, et saalis olnud siis veelgi jahedam ning tööd tuli teha üleriietes.

Eesti tekstiilikunstnike liidu liige Aune Taamal oli ekstreemsustele vaatamata rahul ja õnnelik, et väljapanek pärnakateni jõudis. “Ei olnud hullu midagi. Saime hakkama,” tõdes ta. Aastanäitus on võimalus oma värsket loomingut esitleda. “Tahame näidata, et tekstiilikunstnikud on omadega mäel.”

Näitust tasub tulla vaatama juba ainuüksi sellepärast, et loomingut eksponeerib palju autoreid. Täheldada võib põlvkondade järjepidevust: on vanema generatsiooni esindajaid, on õppejõudusid ja nende õpilasi.

Kunstniku rõõmupäev

Noored pakuvad näha uuemate tehnikate katsetusi, aga ka traditsioonilisi kudumisvõtteid, trükitehnikas kangaid, põimevaipu, aega- ja vaevanõudvat gobelääni.

“Kui vahepeal kiputi arvama, et keegi ei viitsi selle tehnikaga tegelda, siis näitusel võib näha, et sel on järelkasvu – tänu tekstiilikunstnik Maasike Maasikule,” lisas Aune Taamal, kelle enda töö sarnaneb siidimaali või vitraaþiga.

Kunstnik armastab tikkida vees lahustuvale kangale. Ta on kasutanud seadeldist, millega saab sulatada kokku sünteetilisi kangaid ning lõigata neist tekstiilimosaiigi tegemiseks vajalikke tükikesi.

Näituse kontseptsiooni autor Katrin Pere oli seda meelt, et välja pandaks tööd, mis on tehtud armastusega ja kogu hingest, sinna valatakse kõik emotsioonid. Nii sünnibki kunst, mis kõnetab vaatajat.

Pärnu vaibakunstnik Ljudmilla Swarczewska jaoks on kolleegide ühisnäituse avamine rõõmupäev. Ka tema imekena töö ripub teiste meistrite tehtu kõrval.

“See on tähtis, et inimesed näeksid kõrgprofessionaalset taset. On vaja kohale tulla ja vaadata. Esindatud on klassikud ja nende õpilased, avangard ja klassitsism, trükk, tikand, gobelään, siidimaal ja ruumilised kompositsioonid,” tutvustas Swarczewska rahulolevalt. Ta hindas asjaolu, et väljas on kahe tekstiilikunstnikke koolitava kõrgkooli, Tallinnas ja Tartus asuvate koolkondade kätetööd. “Ehalill Halliste tööd on igavesti noored ja värsked, Elna Kaasik, Erika Tammpere, Maasike Maasik, Peeter Kuutma, Ene Pars – see on meie klassika. See on kõrgkunst, mille eksponeerimine on provintsikunstnike jaoks väga tähtis.”

Poolsada autorit

Näitusel osaleb üle 50 kunstniku. Kõik eksponeeritud tööd on uudislooming, valminud viimasel kahel aastal.

Näitusel osalevad autorid Inna Beinar, Pilvi Blankin Salmin, Ainikki Eiskop, Mari Haavel, Ehalill Halliste, Sigrid Huik, Eva Jakovitš, Monika Järg, Elna Kaasik, Kerly Kaljuste, Stella Kalkun, Heli Kelt, Aili Kivioja, Maija-Liisa Kruus, Peeter Kuutma, Riin Kõiv, Mari Käosaar, Marlen Kärema, Tiiu Laur, Krista Leesi, Katrin Lehtjõe, Maarja Leola, Maasike Maasik, Lylian Meister, Siiri Minka, Liisa Murdvee, Eva Mustonen, Tarmo Mäesalu, Ilme-Anu Neemre, Krõõt Nõmmela, Aet Ollisaar, Ene Pars, Triin Paumer, Erika Pedak, Helgi Polli, Anna Porjadina, Tiina Puhkan, Ülle Raadik, Anu Rajamäe, Kaisa Reimand, Tuuli Reinsoo, Ilme Rätsep, Merje Samun, Annika Sellik, Tuuli Silber, Malle-Maria Sild, Ljudmilla Swarczewska, Aune Taamal, Reet Talimaa, Erika Tammpere, Milvi Thalheim, Piret Valk, Evelin Voksepp ja Julia Zolobova.

Väljapaneku kujundasid Pärnus Maasike Maasik ja Piret Valk.

Näituse esitlus toimus Eesti rahvusraamatukogus ja enne Pärnusse jõudmist oli see eksponeeritud Võru linnagaleriis.

Näitus on avatud 16. jaanuarini.
Näituse esitlus toimus Eesti rahvusraamatukogus ja enne Pärnusse jõudmist oli see eksponeeritud Võru linnagaleriis.

Näitus on avatud 16. jaanuarini.

Märksõnad

Tagasi üles