Teadlaste sõnul võis eelajalooline mõõkhambuline tiiger ( Smilodon fatalis) oma kihvadega kohutav välja näha, kuid need piirasid samas looma jahipidamisvõimalusi.
Mõõkhambulise tiigri kihvad piirasid tema jahipidamisvõimalusi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. oktoober 2007, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid praeguseks välja surnud looma leitud koljude ehitust ja leidsid, et mõõkhambulise tiigri hammustus oli vähem ohtlik kui näiteks tänapäeva lõvi oma, kirjutab BBC.
«Need kaks suurt kihva polnud suurepärased tapmisinstrumendid, vaid piirasid hoopis selle looma jahipidamisvõimalusi,» sõnasid teadlased.
Teadlastemeeskond uuris ka selle eelajaloolise looma kolju keemilist ehitust ja koljudele tehti röntgen, mille abil loodi kõrgresolutsiooniline digitaalne mudel. Selle mudeli abil uuriti, kuidas looma pealuu, lõualuud, hambad ja lihased töötasid nii lõdvestunud olekus kui ka jahti pidades.
Võrdluseks võeti tänapäeva lõvi ( Panthera leo) arvutimudel.
Teadlaste sõnul on pikka aega peetud vaidlusi selle üle, kuidas mõõkhambuline tiiger jahti pidas ja kuidas ta oma kihvu kasutas.
«Tegime kindlaks, et mõõkhambuline tiiger ei löönud kihvu saaki, nagu seda teevad tänapäeva lõvid. Mõõkhambulised tiigrid lämmatasid kihvade abil saaklooma ja see võttis neil aega umbes kümme minutit,» nentis uurimisgrupis osalenud teadlane Colin McHenry.
McHenry lisas, et mõõkhambulistel tiigritel polnud hammustusjõudu nagu seda on tänapäeva lõvidel.
«Mõõkhambulised tiigrid meenutavad karusid, see eelajalooline loom oli jõuline ja tugevate jäsemetega. Tema kehaehitus ei lubanud tal kiiresti joosta, kuid ta suutis teiste loomadega silm-silma vastu lahingu maha pidada,» lisas teadlane.
McHenry arvates võis mõõkhambuline tiiger kõigepealt oma saaklooma maapinnale suruda, siis rabeleva looma oma kontrolli alla saada ning pärast seda võttis kasutusele oma suured kihvad, lämmatades saaklooma nende abil või torgates need looma elutähtsatest organitest läbi.
«Meie arvutisimulatsioon näitas, et mõõkhambuline tiiger võis kasutada ka «coup de garce`i» (halastav surmalöök),» lisas uurija.
Uurijatemeeskonna arvates oli eelajaloolise looma saagiks eelkõige suuremad loomad, sest kihvade tõttu oli tal väiksemaid raskem püüda.
Mõõkhambulised tiigrid elasid 3,3 miljonit kuni üheksa tuhat aastat tagasi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. See liik suri kliima soojenemisest tekkinud keskkonnamuutuste tõttu välja.