/nginx/o/2015/12/15/4799839t1hb791.jpg)
Alari Kivisaar meenutas saates «Pöörased üheksakümnendad» tragikoomilist seika, kui katusepakkujad tema kuulsust ära kasutasid.
Alari Kivisaar pöörastest 90ndatest: see klubiomanik arvab vist siiani, et olin katusepakkujatega mestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
90ndatel said inimesed näha esimesi tõelisi ööklubisid. Restoranides ja baarides õõtsumine jäi nüüdsest dinosauruste pärusmaaks - uus generatsioon tahtis bassitümakat ja vilkuvat valgust.
Tänu klubide tulekule said diskorid poppideks avaliku elu tegelasteks. Klubid tekitasid rahvas elevust ja nende külastamine näitas staatust ja edukust. Tallinnas tõmbas nooremad külastajad ligi klubi Piraat, kandilisem seltskond eelistas Linnahallis paiknevat Lucky Luke'i või Mustamäe Othellot, kus oli tavaline vaatepilt, et baarmenil püstol vöö vahel vilksatas.
Kord, kui tänane tuntud raadiohääl Alari Kivisaar ühes Eesti väikelinna popis ööklubis diskot tegi, saabusid sinna kaks Tartu bandiiti, keda Kivisaar teadis. Ühel hetkel istusid pätid, Kivisaar ja klubi omanik ühes lauas ning vestlus hakkas kummalist pööret võtma.
Järgmisel hetkel hakati klubiomanikule katust pakkuma. Eesti bandiidid üritasid klubiomanikule selgeks teha, et ärgu maksku venelastele, vaid neile.
«Ja siis nad järsku ütlevad, et näe, meil on siin Kivisaar ka kambas - Kivisaar on kõva tegija Eestis, ta võib sul teha nii, et ükski DJ ei tule ka enam siia mängima. Ja ega sa nende bandiitidega ei vaidle ja nii ma istusin seal kogu selle kupatuse juures,» meenutas Kivisaar.
«Pärast seda loomulikult mind sinna klubisse enam esinema ei kutsutud. Ma olen päris kindel, et selle klubi omanik - see klubi töötab edukalt tänase päevani - siiamaani arvab, et ma olin selles pundis ja et mul oli selle katusepakkumisega midagi pistmist,» muigas ta.