Tänavuse sügistalve ilmastik näib astuvat rahvapärimustes kirja pandud radu pidi. Lõuna-Eestis küll vähema lume ja kõvema külmaga, kui seda Kesk- ja Põhja-Eestis saab näha.
Eesti pääseb esialgu suurest külmast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjapandud mõõtmiste järgi olevat viimane nii külm novembri lõpp olnud 1951. aastal. Nagu teada, aastad pole ühte nägu.
Seepärast kordan meeldetuletuseks: Siim (28. oktoober) teeb sillad (öösiti külmetab), Mart (10. november) matab, Kadri (25. november) katab (sajab lund) ja Nigul (6. detsember) needib veed (veekogud jäätuvad).
Järved ja vaikse vooluga veed ollagi õhukese jääkorra all, meri kallastelt jääkirmetises. Merevee jahtumist tunnistab õhutemperatuuri näidu vähenemine sisemaa ja rannikualade vahel.
Tähelepanu! Kasvav sügisene jääkate petab. Õhuke kallasjää on sitke ja kannab peal, kuid kaldast kaugemal võib läbi jää vajuda. Olgu veekogu pealtnäha nii turvaline kui tahes, pole jää paksus kunagi ühetaoline. Soojemad hoovused, pöörised, kiire vool või vesikasvud takistavad kohati jää paksenemist.
Maapinna külmumine on seni olnud aeglane. Õhukese lumekorra all püsib mulla temperatuur alles nullkraadi ringis. Arvata, et ülisooja suve ja kõrge põhjavee tõttu võtab külmumine rohkem aega kui tavaliselt.
Eeloleval nädalal tuleb ilm noore kuu ajale vastavalt muutliku loomuga. Sajab ja tuiskab vaheldumisi, arvatavasti nüüd juba üle kogu Eesti. Sulale ehk ei lähe, kuigi õhutemperatuur püsib päeval –2 ja –5 kraadi vahel ning öösel alla –10 kraadi vahest ei lange.