Video: iidsed babüloonlased olid esimesed, kes kasutasid geomeetriat

Kiilkirjas savitahvel, millel on viiteid geomeetriale Foto: SCANPIX

Saksamaa Humboldti ülikooli uuring näitas, et iidsed babüloonlased olid need, kes esimesena geomeetriat kasutasid.

Geomeetriat, mis on kujundite ja ruumisuhetega tegelev matemaatika haru, hakati kasutama seniarvatust 1400 aastat varem, edastab BBC.

Varasemalt arvati, et geomeetriat hakati kasutama alles 14. sajandil, kuid nüüd ilmnes, et  babüloonlased kasutasid geomeetriat  sajandeid varem näiteks Jupiteri liikumise jälgimisel.

«See, et babüloonlased kasutasid geomeetrit, tuli mulle üllatusena. Nende teadmised ja oskused olid suuremad, kui seni arvatud,» nentis teadlane Mathieu Ossendrijver.

Babüloonia asus tänapäeva Iraagi ja Süüria aladel kunagises Mesopotaamias ja see tekkis umbes 1800 eKr.

Sellest kultuurist on säilinud savitahvlid, millel on kiilkirjas kirjutised, näitavad suuri teadmisi astronoomias.

Ossendrijveri teatel panid babüloonlased kirja, mida nad taevas nägid ja nad tegid seda regulaarselt väga pika aja, sajandite jooksul.

Uus uuring aga näitas, et lisaks astronoomiale olid neil suurepärased teadmised ka matemaatikas ja geomeetrias.

Kuni seni oldi arvamusel, et geomeetriat hakkasid keskajal esimesena kasutama Oxfordi ja Pariisi ülikooli õpetlased.

Savitahvlite uurimine näitas, et babüloonlased olid esimesed, kes seda kasutasid taevakehade liikumise ja kiiruse kindlakstegemisel umbes 350. aastal eKr.

Ossendrijver uuris viit Vana-Babüloonia kiilkirjas savitahvlit, mis leiti 19. sajandil ja mis asuvad Briti muuseumi arhiivis.

Uurimisel ilmnes, et babüloonlased kasutasid trapetsoide, et arvutada Jupiteri liikumist öötaevas. Samuti said nad selle abil teada planeedi kiiruse ja vahemaa, mille ta läbis.

Ossendrijveri sõnul ei ole teada, kas seda kasutasid ka hilisemad kultuurid. Teada on, et iidsed kreeklased lähtusid kosmoseuuringutel Maa ja teiste planeetide ruumisuhtest, mitte niivõrd kiirusest ja vahemaast.

Wikipedia: Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, selle pealinn oli Babülon.

Babülooniale pani aluse kuningas Hammurabi (valitses umbes 1696-1654 eKr), kes ühendas kunagise Akkadi suurriigi alad. Ametliku keelena võeti kasutusele semiidi keelte hulka kuuluv akkadi keel, usulises kasutuses püsis kõnekeelena väljasurnud sumeri keel.